Marko Oolo lastele rahatarkuse õpetamisest: sõbrad ja vanavanemad kingivad lastele asju, meie naisega hoopis aktsiaid

Kaks rahaasjades suurepäraselt orienteeruvat meest ja isa jagavad mõtteid laste rahatarakusest. Tuntud investor Marko Oolo usub, et parim nõuanne lastele on hea eeskuju vanematelt. Eesti FinTech ettevõtte Admirals tegevjuht Sergei Bogatenkov rõhutab oma viie aastastele kaksikutele juba varases eas rahatarkuse olulisust.

Marko Oolole, kelle peres kasvavad nelja ja kahe aastane poeg, meenub lapsepõlvest, kuidas isa kinkis talle enne kooliminekut oma vana rahakoti. „See tundus super äge ja hakkasin sinna raha koguma. Kui sünnipäevad olid, sain tavaliselt kingituseks raha. Kui minule kingiti sünnipäevaks 10 krooni, sai õde lohutuseks viis krooni ja vastupidi. Nii ma seda raha kogusingi. 6-aastaselt oli mul koos arvestatav summa ja tahtsin minna selle eest LEGO ostma,“ meenutab Marko muigelsui.

Kaotatud raha

Nii suundusidki Marko ja tema õde Egle bussiga Tartu Kaubamajja, kust ost jäi paraku sooritamata, sest kogutud raha oli nii kalliks saanud. Kui õde-vend sõitsid tagasi koju Annelinna, varastati bussis aga rahakott ära. „Nii kaduski esimene kogutud raha, aga harjumus oli tekkinud ja kogusin raha edasi. 12- aastasena ostsin 500 krooni eest esimese mobiiltelefoni Nokia 3310,“ räägib Marko enda esimesest raha kaotusest ja investeeringust tehnoloogiasse.

„Investeerimisest või sellest, et raha saab kasvama panna, ma muidugi ei teadnud midagi. Meie peres oli võimalik töö tegemise eest raha teenida. Kui aitasin vanavanematel porgandipeenart rohida, sain raha. Tööga raha teenimine saatis kogu mu lapsepõlve,“ kõneleb Marko.

Täna üht Eesti kõige rahvusvahelisemat finantstehnoloogia ettevõtet juhtiv Sergei Bogatenkov mäletab oma lapsepõlvest, kuidas kodus rahatarkusele suurt tähelepanu ei pööratud. Küll aga võimaldas kodutööde tegemine ja seeläbi vanemate abistamine raha teenida. Lisaraha andsid vanemad ka heade õpitulemuste eest.

Ebavajalikust hoidumine

„Ilmselt oli aeg juba selline, et teadlikust investeerimisest meie peres ei räägitud, sest vaja oli igapäevaste kulutustega hakkama saada. Küll aga rõhutasid vanemad säästmise olulisust. Kui vennaga midagi osta soovisime, ütlesid vanemad, et hoiaksime raha kokku ega kulutaks seda ebavajalikule. See õpetus on mind lapsepõlvest saatnud,“ arutleb Sergei ajas tagasi vaadates.

Ent soov lisaraha leida kannustas suurelt unistama, ette võtma ja ära tegema, mistõttu otsustas Sergei 9. klassis ettevõtjaks hakata. Aasta oli siis 2001 ja 14-aastane noormees alustas arvutiga kodulehtede programmeerimist.

„Loomulikult oli kooliõpilasena keeruline ühendada ettevõtlikkust ja õppetööd. Pinget lisas see, et liikusin põhikooli lõpul medalikursil ja eesmärgid olid selged,“ arutleb Bogatenkov. Eksamid sooritas ta ometi viitele ja lõpuaktusel sai kaela ka soovitud kuldmedali.

Tegudega suunamine

Sergei ja tema abikaasa peres kasvavad viieaastased kaksikud, kes vanusele omaselt rahast veel suurt ei taipa. „Loomulikult selgitame lastele, et ema ja isa käivad tööl ning teenivad raha. Sellest nad juba saavad aru. Proovime oma tegudega näidata ja suunata.“

Niisamuti usub Marko, et suurem tegur ja mõjutaja laste arengus on see, kuidas vanemad oma rahaasjadega toimetavad ja millist eeskuju näitavad. „Traditsioonilist õpetust on raske lastele edasi anda, kui vanemad seda ise ei praktiseeri. Kui vanemad tahavad, et lapsest tuleb järgmine Kelly Sildaru, aga ise pole kunagi talispordiga tegelenud, siis on vähe tõenäoline, et laps seda naudiks. Lapsed õpivad seda, mida vanemad teevad ja eeskuju on kõige parem õpetaja. Rahatarkus algab vanematest. Kui vanemad on rahatargad, räägivad omavahel neist teemadest kodus, siis see hakkab lapsele ka ühel hetkel külge. Lapsed matkivad,“ usub Marko.

Kuna Marko on ise väga palju rahatarkuse kasvatamisega tegelenud, rakendab ta neid samu põhimõtteid oma 2 ja 4-aastase poja peal. „Muidugi nad ei tea aktsiatest midagi, aga neil on mõlemal esimesest elukuust investeerimiskonto ja pangakonto, kuhu kanname naisega taskuraha. Investeerimiskonto on seadistatud nii, et see automaatselt ostab poistele indeksfonde. Kuna kõik sõbrad ja vanavanemad kingivad lastele enamasti asju, siis meie naisega kingime neile aktsiaid.“

Passiivne rahavoog taskurahana

Lisaks on Marko välja mõelnud süsteemi tulevikus saadava taskuraha osas. „Olen selle küll välja mõelnud, aga ma ei tea, kuidas see toimib. Igatahes ma annan oma lapsele praegu ka taskuraha investeeringutena, kuigi ta taskuraha päriselt veel ei kasuta. Kui see välja mängib, siis ma annakski talle taskuraha investeeringutena ja tema saab taskuraha siis, kui investeeringud toovad tulu. See õpetaks seda, et esimest raha ei tohi raisata. Kui ta on vanem kui 10, siis see passiivne rahavoog võiks olla selline.“

Sergei rõhutab rahatarkusena oma lastele säästmise olulisust. Samuti julgustab ja suunab ta lapsi hankima uusi teadmisi ja proovima erinevaid hobisid, mis avardavad laste silmaringi. Kuna poeg ja tütar käivad erinevates tundides lisatarkust omandamas, on neil võimalik heade tulemuste ja õpetaja tagasiside põhjal koguda mängukristalle. „Kui need kokku koguda, lubame neil poest kingituse valida,“ jagab Sergei kasulikku nippi rahatarkuse ja üldise teadmiste kogumise motiveerimiseks.

Nii usub Sergei vajadust õpetada lastele seda, et rahatarkus ja raha kasvatamine saab alguse väikestest sammudest: „Investeerimiseks ei pea olema kohe suuri summasid välja käia. Lapsed mõistavad, et kui koguda kauem, on summa suurem ja võimalus midagi suuremat soetada selle asemel, et kiiresti raha ära raisata. Soovime neile õpetada lisaks ettevõtlikkust, et nad leiutaksid ise viise, kuidas raha teenida. Kasvõi ilusaid kivisid leida, neid puhastada ja maha müüa. Vahetada mänguasju, millega ise enam ei mängi või need näiteks kasuga maha müüa. Lapsed on tegelikult väga leidlikud.“

Nii Sergei kui Marko loevad lastele ja lastega rahatarkuse raamatuid. Marko tutvustab raamatut „Minu esimene raha,“ mille keskmes on mesitaru ehitamine. „See läheb eriti hästi meie perega kokku, kuna naise pere on mesindusega seotud ja vanem poeg hakkab kevadel vanaisaga mesitaru ehitama,“ rõõmustab Marko.

Rahatarkust mänguga

Sergei ja Admiralsi toetusel valmis möödunud kevadel Eesti esimene laste rahatarkuse lauamäng „Rahatarkuse kompass,“ mis on mõeldud selleks, et lasteaia ja algklasside õpilased saaksid esimesed teadmised rahast ja selle kasvatamisest.

„Lapsed haaravad mängulisest tegevusest saadavaid teadmisi väga süsteemselt. Minu jaoks on „Rahatarkuse kompass“ üheks võimaluseks, kuidas mängu teel suunata lapsed uusi oskusi hankima. Rahatarkusega alustada ei ole kunagi liiga vara. Seetõttu julgustan vanemaid koos oma lastega seda mängu mängima, sest lisaks harivale aspektile annab mängu mängimine suurepärase boonusena päriselt koos oldud aja oma lapsega. Usun, et see koputus meie kui lapsevanemate südametunnistusele on väga asjakohane. Lapsed tahavad ema-isaga koos olla ning mis saaks olla parem kui samal ajal rahatarkust mängu teel kasvatada,“ kutsub Sergei emasid-isasid lastega mänguliselt rahatarkusele lähenema.

Marko Oolo kolm soovitust, kuidas lastele rahatarkust õpetada:

1. Eeskuju! Lapsevanem võiks hakata end süsteemselt rahatarkuse teemal harima. Lugege raamatuid, liituge gruppidega internetis. Viige end kurssi ja tehke põhilised asjad selgeks, et oskaksite laste küsimustele vastata ja neid suunata.

2. Looge lastele võimalusi. Kodus võiksid olla esimesed rahatarkuse raamatud ja mängud, et kui on tegevust vaja, saab laps valida.

3. Tehke lapsega neid asju, mis teda rahatargemaks teevad. Viige koos pudeleid taaraautomaati, võtke nad tööle kaasa, kaasake last. Tehke koos lapsega esimene investeering.