Kuidas on erakondadel plaanis kaitsta järelkasvavat põlve kiusamise ja kaasuvate vaimse tervise probleemide eest?

Valimised on ukse ees, seda kinnitavad plakatid igal tänavanurgal ja reklaamid pea kõikidel veebilehtedel. Sihtasutus Kiusamisvaba Kool võttis valimislubadused üksipulgi läbi ja tegi kindlaks, millised erakonnad kiusuennetusse ja koolikeskkonna parandamisse panustada kavatsevad.

Koolis aset leidva kiusamisega tegelemise on oma valimislubadusse sisse kirjutanud Keskerakond, Reformierakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised. Kõik eelmainitud erakonnad on oma programmides lubanud muuta haridusasutused kiusamisvabaks, parandada juba kasutusel olevate meetmete rahastamist ning rakendada tõhusaid meetmeid õpilaste ja õpetajate vaimse tervise toetamiseks.

Näiteks erakond Eesti 200 lubab töötada välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia ning tuua igasse kooli ja lasteaeda teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe. Koolikultuuri parandamine on ka Reformierakonna südameasi, sest nemad on andnud lubaduse toetada koolide tõendus- ja teaduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme ja väärtusarendust, et arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning koostöist koolikultuuri. Seniseid koolide kiusamisvabaks muutmise programme on otsustanud toetada ka Isamaa poliitikud.

Keskerakonna eesmärgiks on edendada koostöös lapsevanemate ja õpetajatega põhihariduse raames sotsiaalmeedias käitumise norme, kaitsmaks iga lapse identiteeti ning vältimaks virtuaalkiusamist. Siinkohal tasub ära märkida, et Keskerakond on ainuke erakond, kes on oma programmis ära maininud virtuaal- ehk küberkiusamise.

Mõistagi tähendab koolikeskkonna turvalisemaks muutmine ja kiusamise vähendamine, et selleks on vaja väljaõppinud spetsialiste. Just Sotsiaaldemokraadid on oma valimislubadusse kirjutanud, et plaanivad kaasata rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides. Kuna vaimse tervise eksperte üleöö juurde ei tule, siis on väga tervitatav meede koolitada haridustöötajaid märkama ja vajadusel esmast abi andma. Seda lubab teha erakond Eesti 200: „Tugevdame erinevate kiusamise vormide vastu võitlemise meetmeid, sealhulgas parandame koolide töötajate ja õpilaste konfliktilahendamise oskusi ning parandame koolide võimalusi kiusamise ennetamise programmidega liitumisel.“ Sarnase lubaduse on andnud ka Rohelised, kes soovivad tugevdada kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, toetada koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetulekut ning konfliktilahendamise oskuste õpet.

Märkimisväärse lubaduse luua pikaajaliseks võitluseks vaimse tervise probleemidega valdkonnaülese ennetuse fondi on andnud Eesti 200. Nemad plaanivad loodavast fondist rahastada uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi, täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist ning olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist. Ennetustöö rahastamise on ära märkinud ka Sotsiaaldemokraadid, kes lubavad tagada ennetusvaldkonna stabiilse rahastamise.

Eestimaa Rohelised rõhutavad nii õpilase kui ka õpetaja heaolule, seetõttu lubavad nad turvalise, kiusamisvaba ja arengut soosiva õpikeskkonna loomist. Samuti toetavad nad vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides, selleks lubavad nad töötada välja sotsiaalsete-emotsionaalsete oskuste treeningumetoodikad.

Rohelised on toonud välja ka väga erilise ja kahtlemata olulise andmete kogumise lubaduse, nimelt soovivad nad koolide edetabelite koostamisel lisaks õpitulemustele võtta arvesse selliseid parameetreid nagu õpilaste ja õpetajate heaolu ning turvalisus. Samuti peavad nad oluliseks tuua koolide edetabelite moodustamisel välja koolis aset leidva kiusamise indeksi.

Keskerakond ja Rohelised on oma lubadustes ära märkinud veel ühe valukoha – vägivalla ennetamine. Rohelised seisavad selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval. Selleks lubavad nad vähendada piirkondlikke erinevusi ning investeerida järjepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelise koostöö tõhustamisse, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja ka hariduslike erivajaduste olemasolust. Lisaks plaanivad nad suurendada lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Sama mõtet jagab ka Keskerakond, kes lubab rakendada senisest tõhusamaid meetmeid koolivägivalla ennetamiseks ning aidata ohvreid professionaalse nõustamise kaudu.

Vaid kaks erakonda – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Parempoolsed – pole oma valimislubadustes kiusuennetusele, koolikeskkonna parandamisele ja edendamisele tähelepanu pööranud. Teiste erakondadega võrreldes jäävad nende kahe erakonna programmis hariduse peatükid ka üldiselt üsna lakoonilisteks ning haridus näib olevat tagaplaanil.

PISA 2015. aasta õpilaste rahulolu-uuringu kohaselt on Eestis kiusamise ohver iga viies 15-aastane õpilane. Muud rahvusvahelised, aga ka kodumaised uuringud on aastate jooksul näidanud sarnaseid tulemusi mistahes vanuseastmes, kusjuures mõnes koolis või kooliastmes võib kiusamise ohver olla lausa iga neljas laps. Kiusamine mõjutab lapse kõiki eluvaldkondi ja jätab jälje kogu eluks. Seetõttu on oluline, et me liiguksime pidevalt koolikeskkonna turvaliseks muutmise suunas.

Loe rohkem https://kiusamisvaba.ee/