Suur kolimine

Päike säras ja ilm läks aina soojemaks. Linnud laulsid ja puudele tekkisid pungad. Ja siis ühel hommikul oli aed täiesti lumevaba.

Eeva astus murule ja juubeldas. „Krookused! Lumikellukesed! Tule vaata!“

Aadam seisis keset aeda ega juubeldanud üldse. Ta põrnitses rohul mustavaid vagusid.

„Nad on tagasi,“ sõnas ta süngelt.