„Endalt võiks küsida kui palju õpib laps minu pealt enese hoidmist ja energia taastamist, millistel hetkedel nimetan end laisaks ja mis tundeid see minus tekitab, mille järgi saan aru, et puhkust vajab mu keha - ja mille järgi, et aju, kas ma tunnen vahel süümekaid, kui ma ei puhka „produktiivselt“?“ selgitab ta.

„Magamisse ja päevastesse puhkehetkedesse võiks suhtuda süütundeta. Kui on soov päeval natuke pikutada või mõnel päeval kauem magada, siis seda tulekski teha. Piisav uni ja puhkamine on olulised vaimse tervise vitamiinid,“ lisas Anna-Kaisa Oidermaa.

6 soovitust, kuidas lapsega unest rääkida ja mida teha paremaks uinumiseks?

1. Lõunaunele häälestumine juba enne lõunasööki: palu lapsel ette kujutada oma lemmikut unenägu, rääkida sellest, kuidas iga kõhtu jõudev amps sätib ennast seal mõnusalt enne rasket seedimistööd korraks puhkama.

2. Tõdeda koos lastega, et nii lasteaia lõunauni kui kodused magamaminekud käivad paraku rohkem kellaaegade kui iga lapse enda keha soovide järgi – arutada, miks see on hea ja mis selles pisut nadi on.

3. „Ma puhkan!“ ehk julgustada lapsi eeskuju najal nädala jooksul võimalikult palju oma lõõgastushetki välja ütlema, tunnustades iga hüüet!

4. Pärast lõunaund lapsega venitamine, haigutamine, keha raputamine, teineteiselt küsimine „Kuidas magasid? Unenägu nägid? Kas padi oli mõnus?“

5. Lisada igasse päeva üks laisklemishetk, kus kõik kodused lihtsalt laisklevad - kõik kohustused saavad viis minutit alati oodata!

6. Volitage lapsed olema oma kodu unepolitseinikud, kes arvutavad koos vanematega välja kõigi pereliikmete magamamineku aja, nii et kõik lapsed magaksid kuni 10 tundi ja vanemad 8 tundi.

Lapsevanemad saavad täita vaimse tervise vitamiinitesti, et välja selgitada, missugune on unevitamiini ja teiste vaimse tervise vitamiinide tase. Vitamiinitesti saab täita siin https://peaasi.ee/vitamiinitest/



Jaga
Kommentaarid