Ema: loobusin üksi väljas käimisest. Ainult muretsesin, mis kodus toimub ja kas lapsed saavad asjata pragada

„Olin eluaeg unistanud kolmest lapsest, kuid see, kuidas mees meie lapsi kohtleb, on mulle täiesti vastuvõetamatu,“ tunnistab tupikseisu sattunud ema. „Viimaseks piisaks karikas sai see, kui poeg ütles hoidjale, et ei saa kodus olla, sest issi on nii kuri.“

Kristel ja Artur kohtusid ühiste tuttavate kaudu üheksa aastat tagasi. Vastastikune sümpaatia tekkis kohe ja ei möödunud kaua, kui nad otsustasid edasi minna paarina. Pere loomisele nad kohe ei mõelnud, ent Kristel oli rõõmus, et meest ei kohutanud fakt, et tal oli eelmisest suhtest poeg Rasmus. Küll oli suhte algusaegadel mehel ütlemist Kristeli kasvatus­meetodite kohta. „Ta heitis mulle ette, et olen pojaga liiga leebe, samuti häirisid teda elutoas olevad mänguasjad. Siis ma sellest aga välja ei teinud. Olin kogu aeg Rasmust üksi kasvatanud ja teinud seda nii hästi, kui oskasin. Arturi kommentaarid lasin ühest kõrvast sisse ja teisest välja,“ meenutab naine, kellele mees tundus toona kõige targem lastetu lapsekasvataja.

Kui paar tähistas suhte viiendat aasta­päeva, sündis tähtis otsus: saame lapse! 2019. aasta kevadel tuligi ilmale Hendrik. Isaks saamise üle rõõmustas ka Artur ja koos hakkasid nad uue ilmakodanikuga uues kodus kohanema. Paraku üsna pea ilmnesid ohumärgid, et reaalne pereelu Kristeli ettekujutatuga päris ei klapi.