Kristi Saare: kõikidele lapse soovidele ei pea vastu tulema. Aga kust jookseb piir?

Üks hea lause, millega lapsele asjade ostmisest keelduda, on läbi aegade olnud: „Meil pole selleks raha.“ Seda kuuleb tihti kaubanduskeskustes ja paljud meist on seda ise väiksena kuulnud.

Vahel vastab see tõele, aga tihti mitte. Ka tavaline keskklassi pere saab endale rohkemat lubada, rääkimata jõukatest! Saaks vabalt osta soovitud mänguasja, teha näomaalija ja printsessidega sünnipäevapeo mängutoas ning lubada lapsele kogemusi, mida ta tahab. Siin hakkab aga vanemal endal peas keerlema küsimus: ega ma last sellega ära ei riku, et talle kõike luban?

Luba ihaldusväärset, aga mitte kõike

Ilmselt keegi ei vaidle vastu, et lapse kõikidele soovidele ei pea vastu tulema, sest eriti väikeste puhul on neid lõputult. Keerukam on otsustada, kust jookseb mõistlikkuse piir. Kui kallis mänguasi, telefon või tehnikavidin on liiga kallis? Kui kallis sünnipäevapidu on liig? Mitu mänguasja on mõistlik riiulisse seisma panna? Kui kallid hobid on liiast? Palju võiks laps saada taskuraha? Keerulised küsimused ja keerulised vastused ning piiri peab tõmbama siin lapsevanem ise. Abiks võivad olla mõned kontrollküsimused:

1. Milline on sinu