Jurist selgitab: mida otsustab kohus, kui üks vanem soovib võrdset vanemlust ja teine mitte?

Uues rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

Lugeja küsib:

„Läksime endise elukaaslasega kaks aastat tagasi lahku. Meil on kaks last – praeguseks 4aastane poeg ja 6aastane tütar. Leppisime pärast lahkuminekut kokku, et lapsed jäävad elama minu juurde ja käivad isa juures kaks korda kuus nädalavahetustel, üle nädala ja reedest pühapäevani. Praeguseks on laste isa jõudnud arvamusele, et lapsed peaksid elama nädal minuga ja nädal temaga, kuid mina sellega nõus ei ole. Lapsed on harjunud siin lasteaias ning suurem käib ka trennis – teise maakonda isa juurde minekul paisataks kogu nende elu pea peale. Minu arvates on see laste solgutamine ja neil peaks olema üks kindel kodu. Kui me laste isaga omavahel kokkuleppele ei jõua ja ta pöördub kohtu poole, kas kohus võibki määrata lastele 50 : 50 põhimõttega suhtlemiskorra? Kas kõikide perede puhul eelistab kohus alati võrdset vanemlust ja kui palju on selles sõnaõigust lapsel endal?“

Jurist vastab: