KRISTIINA BLOGI | Unekool, mis pidi leebe olema, tekitas lõpuks ikkagi kõikidele pereliikmetele trauma
Alates kuuendast elukuust muutus meie vanematütre ööuni keeruliseks. Rääkimata sellest, et päeval magas ta vaid liikuvas vankris. Meid kimbutasid eri etappidel kordamööda ja vaheldumisi nii rohked (ja tihti mitmetunnised) ärkamised, varajased hommikud, lõputud õhtused unnejäämised ... Olime enda arvates proovinud kõike, lasknud kontrollida B12 taset, tekitanud konkreetse õhturutiini ning päevaplaani, kuid ühel hetkel murdis stress ja magamatus meid maha ning otsustasime elukaaslasega pöörduda unenõustaja poole, kes soovitas teha unekooli.

Unenõustaja andis meile valida, kas teha karmi unekooli või leebemat. Valisime leebema variandi, mille tulemused võtvat kauem aega, kuid lasta lapsel tundide kaupa nutta me lihtsalt ei suutnud, ükskõik, kui meeleheitel me ka poleks olnud. Leebe unekool seisnes