„Nüüd mõistan, et lastele pikemalt multikate näitamine ei tähenda laiskust. Mõnikord aitab see emana ellu jääda“

„Igal naisel on vist enne emaks saamist peas list sellest, mida ta mitte kunagi emana ei teeks. Nii ka minul. Üks asi selles listis oli lubadus, et mu laps näeb multikaid ja nutiseadmeid minimaalselt ja ma üritan teda sellest eemal hoida nii kaua kui võimalik,“ alustab kahe lapse ema Tuuli.

Tuuli meenutab, et kuni esiklaps Aaron oli 2,5 aastane, oli lapsel ükskõik kui telekast ka multikas tuli ja telefoni-tahvelarvutit polnud ta ka näinud. Ühel päeval, mil Aaron oli äsja kolmeseks saanud, käis klõps ära. Äkitselt muutus värviline ekraan lapse jaoks kõige huvitavamaks asjaks üldse.

Tuuli proovis esiti paika seada kindlad reeglid: multikaid sai vaadata vaid hommikuti, äärmisel juhul lõunal, ent kindlasti mitte õhtul. Paraku langes see aeg kokku pesamuna Arete sünniga ja naine tunnistab, et aega Aaroniga tegeleda jäi vähemaks. See tõi Tuulile kaasa ka väikese reaalsuskontrolli. Muidu ekraanivastane naine tõdeb, et kui pole „päris elu“ näinud, on kerge oma ideoloogiates vankumatult kinni olla.