Emaks mitte sünnitades, vaid läbi missioonitunde. Vanaema: ma ei mõelnud sekunditki, kas võtta laps enda hoole alla

Ema ülesanne on anda lapsele juured ja tiivad. Eeldame, et emaks oleku meisterlikkus sünnib koos lapsega. Paraku alati see nii pole. Õnneks on meie seas suure südamega inimesi, kes võtavad, vahel ennast ohverdades, lapse elus tühja rolli enda kanda. Kes nad on?

„Olen kaotanud uuesti emaks saades töö, suhte ja kogu oma vaba aja, aga ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu,“ ütleb kaks last sünnitanud ja praeguseks aasta aega oma kolmeaastast lapselast kasvatanud Elo (43).

„Mina ei ole mingi ema, mina olen perevanem!“ teatab Tallinna lastekodus töötav Marje (63). Ometi läheb pere koolieelikuga täna perearsti juurde just Marje, olles möödunud ööl üleval istunud ning valutanud südant kell pool kolm vanni läinud ja ukse lukku keeranud 15aastase pärast.

Katrin (49) kohtus oma kuueaastase pojaga esimest korda siis, kui poiss oli kolmene. Missiooni lapsendada mõtles Katrin endale välja kahekümnendates olles. „Sain ise teada, et minu bioloogilised vanemad pole mind kasvatavad vanemad, neljaselt, ja ka oma pojale pole ma ümmargust juttu ajanud. Ta teab hästi, et tal on kaks ema.“

Kes on need suure südamega emad, kes on emaks saanud mitte sünnitades, vaid läbi missioonitunde? Nad räägivad meile oma puudutavad lood.