Imikute ja väikelaste rühmatrennid - kas tore vaheldus emale või tugev alus lapse füüsilisele arengule?

Millal beebi treeningutega alustada? Kas minna lapsega rühmatrenni? Millised treeningud on just praeguses eas kõige kasumlikumad? Kas võin treeningutega lapsele kahju teha? Need on igapäevased küsimused, millele aitab vastuseid leida üle 35 aasta laste füsioterapeudina tegutsenud füsioterapeut Urmi Kukk.

Rühmatreeningutega võiks alustada umbes 3-4 kuuselt, aga veel olulisem on valida trenn, mis oleks lapsele eakohane. Lisaks eale on määrava tähtsusega, kes treeninguid läbi viib. Kas ta oskab lisaks lõbusatele lapse-vanema harjutustele märgata ka väikelapse lihastoonuseid ja liikumismustreid, mis just selles vanuses olulised on.

„Beebide ja väikelaste võimlemistunnid toetavad eelkõige lapse motoorset ja füüsilist arengut. Samas mõjutab liikumine oluliselt ka lapse sensoorsete ja kognitiivsete võimete arenemist ning toetab sotsiaalsete oskuste kujunemist,“ alustab füsioterapeut Urmi Kukk.

Rühmatrennides õpitavad oskused aitavad kaasa hea rühi kujunemisele

Kukk toob välja mitmeid teadusuuringuid, mis on rõhutanud liigutusliku arengu varajaste perioodide mõju kogu lapse hilisemale arengule, mis peaks toetuma võimalikult tugevale alusele. Näiteks on tähtis, et beebi pööraks varajases arenguetapis pead mõlemale poole, oleks palju kõhuli, õpiks pöörama üle mõlema külje ja pivoteeriks ehk liiguks kõhuli ümber oma telje üle mõlema õla. Kõik need õpitavad oskused kokku annavad lapsele õige kehatunnetuse ning loovad eelduse, et laps hakkab roomama ja käputama õige liigutusmustriga ehk vahelduva liigutusega. See omakorda paneb aluse hea koordinatsiooni ja rühi kujunemisele.

Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, mängulisus ning positiivse liikumiskogemuse andmine nii osavamatele kui ka vähemosavatele lastele. Siinkohal rõhutab Babysport keskust vedav Kukk eriti vähemvõimekate lastega tegelemist. Beebina annavad nad häälekalt märku, kui neil on raske ja suuremana loobuvad lihtsalt füüsilisest tegevusest kohe, kui neil on raskusi oma keha tunnetamisega, keskendumisega ja liikumisega üldiselt.

Võimaluse korral eelista trenne, mida viivad läbi füsioterapeudid

Just nii jõuamegi järgmise olulise nüansini: treeningu valikul on oluline veenduda läbiviija kompetentsuses. Kukk soovitab valida treeningud, mida viivad läbi füsioterapeudid, kes on spetsiaalselt ülikoolis ja täiendkursustel õppinud väikelaste arengut. Füsioterapeut oskab tunnis vaadata ja hinnata lapse liigutusi, lihastoonust ja vastavalt sellele lapsevanemat harjutuste sooritamisel juhendada, et tagada lapse areng. Füsioterapeudi läbiviidava treeningu veel üks eelis on, et vajadusel suunatakse laps individuaalse füsioteraapia konsultatsioonile. Füsioterapeut hindab ja valib harjutused just selle lapse lihastoonust ja oskusi arvestades, et lapse areng oleks eakohane ja kõik vajalikud oskused saaks omandatud.

Parimad on rühmatunnid, kus tehakse harjutusi vastavalt lapse vanusele. Rühmatund toetab erinevate mänguliste harjutustega tasakaalu, koordinatsiooni arengut, õpetab last tunnetama oma keha, aga arendab ka lihasjõudlust. Nendes tundides vaadatakse üle ka liigeste liikuvus ja lihastoonus.

Ei ole reeglit, millal võiks treeninguga alustada aga Kukk toob välja, et aastakümnete pikkune kogemus on näidanud, et kõige nooremana kutsutakse trenni 3-4 kuuste beebide rühmad. Näiteks mais alustab 2023. aasta alguses sündinud laste rühmatrenn. Siis on juba päevarütm enam-vähem välja kujunenud, laps jõuab rohkem. Esialgu muidugi väsitab väikeseid beebisid nii füüsiline tegevus, kui ka uus keskkond.

Kuna lapsevanemad teevad harjutused tunnis läbi, siis jäävad need neile ka paremini meelde. Võimlemine aitab väikestel beebidel leevendada gaasivalusid ja soodustab paremat und. Lisaks õpivad beebid läbi võimlemise ka õigeid liigutusmustreid. Suurematele beebidele annavad trennid peale uute ealiste oskuste omandamise ka oskuse kuulata juhendajat, oodata oma järjekorda, minna ühelt tegevuselt teisele jne. Lisaks saavad vanemad uusi teadmisi lapse arengust ning harjutusi ja liisusalme, mida igapäevaselt kodus kasutada.

Emad leiavad rühmatrennidest ka sõpru

Rühmatunnid annavad lapsele esimese kogemuse teiste lastega koos liikumisest. Nendes tundides õpivad lapsed uusi oskuseid ja kinnistavad juba olemasolevaid. Pikaajaline kogemus annab kinnitust, et ka väga arg ja liigutuslikult nõrgem laps saab õigete harjutuste ja järjepidevusega rühmatunnis osaledes oskuse oma keha tunnetada, paranevad tema lihastoonus ja koordinatsioon ning üldine võimekus.

Urmi Kukk räägib, kui tore on vaadata, kuidas lastele jääb meelde harjutuste järjekord ja missugune harjutus käib koos vastava rütmisalmiga. „Nad vaatavad suurte silmadega vanemale otsa, kui tavapärasele lisandub midagi uut või järjekord vahetub.“ Lapsevanemad on nende jaoks ühe täiendava positiivse üllatusena märkinud ära, et lisaks heale füüsilisele ettevalmistusele on lapsed õppinud juurde oskuse kuulata juhendajat ehk siis edaspidi kas treenerit või õpetajat.

Babysportis näeb Kukk, et sageli leitakse ka uusi sõbrannasid. Emadel on hea vaheldus kodusest keskkonnast välja saada ning leitakse sõpru, kellega arutada samaealiste beebide muresid-rõõme.

Beebide ja väikelaste rühmatundidega saab kaasa aidata liikuva ja terve lapse arengule ning soodsate tingimuste korral kasvab liikuvast lapsest liikuv täiskasvanu. See on väärt panus, mida saab värske vanem oma lapse eluks teha.