Sisulooja Liisu Miller: tublist tüdrukust kasvas iseenda piirid kaotanud people-pleaser, põlesin seetõttu mitmeid kordi läbi

Kas tubli lapse sündroom kandub geenidega edasi? Esitan selle küsimuse endale iga kord, kui märkan, et mu vanim poeg otsib jälle uusi viise, et kiitust ja tunnustust saada.

Tegelikult kangastub mulle neil hetkedel kurb pilt seitsmeaastasest iseendast. Kuna minu vanematel oli oma eluga korralikult tegemist, ei tahtnud ma neile lapsena lisakoormaks olla. Tubli tüdrukuna tahtsin ise hakkama saada, et keegi minu pärast muretsema ei peaks. Nägin, et mida rohkem pingutasin nii koolis kui kodus, seda rohkem kiitust ja tähelepanu sain. See andis selge signaali, justkui oleksin armastatud vaid siis, kui minu üle on põhjust uhkust tunda.

Lapsena oli see parim tunne maailmas. Praegu vaatan asjale hoopis teisiti ja saan aru sama mündi tumedamast poolest. Ei teagi, kas see on tublide tüdrukute saagades alati nii, aga unistasin oma pere loomisest päris varakult. Mul oli palju mõtteid, milline elu olla võiks ja mis väärtusi sooviksin oma lastele edasi anda. Loomulikult oli selles unistuses ka korralik nimekiri asjust, mida ma kindlasti oma lastele edasi anda ei soovi. Pidin aga juba esikpoja sündides tunnistama, et polnud veel isegi päris hästi vajalikke väärtusi ära õppinud.