Oled hädas töö- ja pereelu ühildamisega? Nipid parema tasakaalu loomiseks

Pere- ja tööelu tasakaal on töökoha valikul hinnatud faktor. Selleks, et kaalukauss ei hakkaks ühele või teisele poole liigselt viltu vedama, tuleb tööandjal ja töötajal koostööd teha. Juht saab luua turvalise keskkonna ja anda tööriistad, aga ajaplaneerimise eest vastutab ennekõike töötaja ise.

Kui veel aastaid tagasi võis peresõbraliku ettevõtte all mõista eelkõige pereüritusi või kommipakki lastele, siis täna on perede jaoks olulisemad muud tegurid. Kaasaegselt organisatsioonilt oodatakse esmalt seda, et tööd tehes saaks arvestada pere tegemistega.

Tööandja saab luua sobivad tingimused, kuid ei saa inimese enda eest töö tegemise viise ära korraldada. Kuidas töötajana oma aega pere ja töö vahel jagada? Siin on mõned järeleproovitud praktikad.

Sea eesmärgid

Kõige olulisem on koos juhiga seada oma tööle eesmärgid ja luua prioriteetide järjekord. Samuti tuleb kokku leppida, kuidas mõõta ja aru saada, et nendeni ka jõutakse. Olen seda meelt, et töötajatel on vabadus oma tööaega ise korraldada, kuid võtta ka vastutus, et kõik saaks eesmärgipäraselt ja õigeaegselt tehtud. Igaüks on oma aja juht ja ainult inimene ise saab selles parim olla. Siht silme ees võimaldab aega efektiivsemalt juhtida ning planeerida töö- ja eraelulisi tegevusi nii, et emb-kumb ei jääks vaeslapse rolli. See aitab ka vältida möödarääkimisi ja juhi-töötaja ootusi ühte suunda tüürida.

Leia enda jaoks sobivad tööriistad

Hästi korraldatud ajakasutus jätab töö kõrvalt rohkem hetki hobidega tegelemiseks või perega koos olemiseks. Kui teadlikult oma aega ei juhi, võibki ühel hetkel avastada, et on küll tükk aega tööd tehtud, ent ette näidata pole väga midagi. Isegi siis, kui pikaajalised eesmärgid on seatud. Või siis tuleb „elu peale“ ja tööteemad jäävad kõige muu kõrval märkamatult tagaplaanile. Õnneks on loodud lugematul hulgal ajaplaneerimise tööriistu, mille seast leiab igaüks endale sobiliku. Tõhus viis on analüüsida, millele kulub aeg kodus või kontoris töötades. Samamoodi tuleb pulkadeks lahti võtta pere ajakasutus. Mõelda läbi koolide ja lasteaedade käigud ning ka see, kuidas need päevaplaani paigutada. Hea nipp on näiteks „pildistada“ oma tegemisi nädala jooksul 10-15 minuti kaupa ja vaadata, milliseks muster kujuneb.

Kui ise hätta jääd, tasub tööandjaga läbi rääkida, kas saaks näiteks töötoa, (sise)koolituse vm õppeformaadi näol oma ajakasutusoskust lihvida. Ka oma organisatsioonis oleme planeerinud erinevaid tegevusi, et töötajatel oleks rohkem tööriistu ja teadmisi, kuidas saaks oma tööajaga efektiivsemalt ümber käia. Ikka selleks, et jääks rohkem vaba aega, ei langeks ületöötamise nõiaringi ega seaks ohtu vaimset heaolu.

Küsi nõu ja jaga kolleegidega kogemusi

Samas ei pea end alati esimese hooga mõnele koolitusele kirja panema või ise ratast leiutama. Kui sind vaevab mõni pere- ja tööelu ühildamisega seotud väljakutse, siis uuri, kuidas teised tiimiliikmed sarnaseid olukordi lahendavad. Räägi inimestega ja võid üsna kindel olla, et keegi on juba varem midagi samalaadset kogenud. Näiteks kui oled kimpus sellega, kuidas tõhusamalt tõbise lasteaialapse kõrvalt kaugtööd teha, siis äkki on kolleegil hea nõu varnast võtta. Mõnes teises olukorras oskad aga ehk hoopis ise hea idee välja käia. Meie oleme kasutusele võtnud regulaarsed veebis toimuvad „Rutiinist vabaks“ arutelud, kus töötajad jagavadki videokõnes kogemusi, mis aitavad neil töö- ja pereelu paremini kooskõlla viia.

Räägi juhiga ausalt ja avatult

Psühholoogiliselt turvalise organisatsiooni tunnusteks on võimalus juhiga mõtteid jagada ning rääkida nii rõõmudest kui ka muredest. Olgu selleks keerulisem periood pereelus, igapäevased jooksvad teemad või ootamatud olukorrad.

Ja ootamatusi tuleb meil kõigil ette. Näiteks nüüd, kui puhkuste ja sagedasema reisimise aeg on peagi käes, tasub ettenägelikult läbi mõelda, mida teha siis, kui ei saa õigel ajal tööülesannete juurde naasta. Elust enesest näitena võib tuua olukorra, kus ühel tiimiliikmel jäi reisil laps haigeks ning töötaja pidi kauemaks välismaale jääma. Puhkus oli aga lõppemas ja tööarvutit tal kaasas polnud, seega tuli leida väljapääs. Leppisime kokku, mida ta saab distantsilt teha ja millega peaks keegi teine abistama. Kõik vajalik sai tehtud ning tõenäoliselt ei märganudki kolleegid, et midagi on teisiti. Eelduseks oli aga töötaja julgus oma muret jagada. See oleks keeruline, kui keskkond avatud suhtlust ei toetaks.

Koostöö tugineb aususele

Kokkuvõttes ei ole ilmselt kedagi, kes saaks igal ajahetkel käe püsti tõsta ja öelda, et tal on töö- ja pereelu alati täiuslikus harmoonias. Ikka on vahel kiiremaid tööperioode, teinekord tuleb jällegi rohkem perele pühenduda. Samuti pole ühtegi kivisse raiutud retsepti, kuidas seda kõige õigemini planeerida. Fakt on aga, et selles on oma osa tööandja ja töötaja koostööl, mis baseerub aususel, empaatial, vabadusel aga ka vastutusel. Vaid nii saab luua keskkonna, kus töötajad on efektiivsed ning samal ajal ei kannata ka pereelud.