„Kui ühel hetkel peaksime haiglast koju saama, siis nutan kõik endast välja. Täna ei saa ma seda endale lubada, elame tund korraga“

Kahe aasta ja kolme kuune Aleks võitleb hetkel intensiivravipalatis elu eest. Ta sündis hemangioomiga, mille sarnast pole Eestis kunagi esinenud. Veidi hiljem diagnoositi tal harvaesinev leukeemia. Aleksi ema Luana räägib ränkraskest teekonnast, mis muu elu pausile on pannud.

„Meie kadalipp algas tegelikult juba Aleksi sünnist. Tema kaela ja kuklapiirkonnas oli hemangioom, ehk veresoontest koosnev healoomuline kasvaja, mistõttu pidime Tartu Ülikooli Kliinikumis käima igal nädalal vereproove andmas. Tema verenäitajad olid kehvad. Olime mitmeid kordi haiglas, sest ta võttis erinevad haigused kergesti külge ja põdes neid väga raskelt,“ kõneleb Luana äärmiselt keerulisest võitlusest poja tervise eest.

Järgmise halva uudise endale teadvustamine võttis emal aega

Aleks oli poolteist, kui läks juunikuus emaga taaskord vereproovi andma. Tookord leiti aga midagi kahtlast. Aleksile tehti biopsia ja ta saadeti onkoloogi vastuvõtule. Saabus karm uudis. Poisil diagnoositi leukeemia vorm, mida esineb lastel väga harva. Kohe alustati keemiaraviga ja hakati otsima luuüdi siirdamiseks vajalikku doonorit.

8. märtsil toimus luuüdi siirdamine, millele järgnes tõeline põrgu.