Lapsi rohkem väikelinnades, kõige rohkem sünde suvekuudel. Siin on 10 huvitavat fakti Eesti laste kohta

1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.

1. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 269 111 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,7% kogu rahvastikust. Tegemist on suurima laste arvu ja osakaaluga alates 2005. aastast. Toona oli selles vanuses elanikke 271 760 ehk 20% rahvastikust.

2. Eestis on poisse 7035 võrra rohkem (kokku 138 073) kui tüdrukuid (kokku 131 038).

3. Kõige suurem on laste osakaal väikelinnades – 25%. Maalises piirkonnas moodustavad 0–17-aastased 20% ja linnades 19% elanikest.

4. Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,7% rahvastikust. Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,5% kogu rahvastikust.

5. Kõige rohkem elab Eestis 12-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aastaseid.

6. Kõige suurem hulk lapsi peab sünnipäeva 27. juunil ja 15. juulil – neil päevil on sünnipäev 872 lapsel.

7. Kõige levinum poisslapse nimi on Rasmus ja tüdrukunimi Sofia.

8. 74% lastest on eestlased. See on 6 protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68%).

9. Eesti keelt räägib emakeelena 70% Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeeleks 66%-l.

10. Kõige rohkem lapsi on sündinud suvekuudel – 27%. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25% ning talvel 23% lastest.