Isegi mõõdukas kokkupuude päikese ja ultraviolettkiirgusega võib sinu nahka kahjustada. Nii UVA- kui ka UVB-kiired on kahjulikud: need võivad põhjustada naha enneaegset vananemist kortsude, pruunide laikude ja hea jume kaotuse näol. Päikesepõletus või korduv päikese käes viibimine võib põhjustada ka nahavähki.

Päikesekaitsekreemi kandmine on esimene kaitseliin kahjulike UVA- ja UVB-kiirte eest, kuna mõlemad võivad tungida läbi kaitseriietuse või -mütsi. Vali päikesekaitsekreem, mille SPF-faktor on 30 või suurem. Päikesekaitsekreemi tuleb kanda peale mitmeid kordi päeva jooksul, eriti kui lähed ka ujuma. Ära jäta tähelepanuta selliseid piirkondi nagu kõrvad ja varbad.

On olemas kahte erinevat sorti päikesekaitsekreeme – füüsiliste (ehk mineraalsete) filtritega ning keemiliste (ehk sünteetiliste) filtritega.

Keemilised ehk sünteetilised filtrid on ökokosmeetikas keelatud. Need on bioakumuleeruvad, kahjustavad inimese organismi ja looduskeskkonda. Keemilised filtrid ei ole fotostabiilsed – see tähendab, et need ei ole päikesekiirtele resistentsed, vaid imavad endasse päikeseenergiat ja võivad moodustada selle toimel nahas kantserogeenseid ühendeid. Need imenduvad nahasse ja reageerivad päikesekiirgusega, kuumutades nahka ja muundades päikeseenergia uuteks molekulideks. Nende uute molekulide toime nahas on teadmata ja uurimata. Viimasel ajal arvatakse, et just keemilised filtrid, mitte päike ise, võivad olla mitmete nahavähi vormide tekkepõhjuseks.

Füüsilised ehk mineraalsed filtrid (titaandioksiid, tsinkoksiid) jäävad nahapinnale ja kaitsevad päikese eest, peegeldades päikesekiiri tagasi. Neist võib tekkida nahale valjkas kaitsekiht – näed oma silmaga, et kreem nahasse ei imendu, vaid kaitseb seda väljastpoolt ja ennetab naha ülekuumenemist. Selliste filtritega kreeme ei pea kandma nahale 30 minutit enne päevitamist. Need mõjuvad piltlikult öeldes kui valge särk, mis selga tõmmates kohe nahka kaitseb. Viimase generatsiooni mineraalsed filtrid jätavad kehale vaid õhkõrna valkja kihi või ei jää üldse paistma, seda eriti näol kosmeetika all.

Bio4You valikust leiad järgmised mineraalsed päikesekreemid, mis sobivad kogu perele:

Bema tooted ei sisalda parabeene, nanoosakesi, keemilisi filtreid, sünteetilisi värvaineid, gluteeni, peg-d ja ppg-d, vaseliini, slilikooni ega parfüümi, mille allergeenid tuleb deklareerida vastavalt määrusele 1223/2009.

Ka osal õlidel on naturaalne päikesekaitsefilter

Nende õlide hulka kuuluvad näiteks vaarikaseemne-, avokaado-, nisuidu- ja granaatõunaseemneõli. Vaatame lähemalt, kui suures ulatuses need meid kaitsevad.

Uuringute kohaselt on vaarikaseemneõli UVA- ja UVB-kaitse väidetavalt sarnane titaandioksiidiga – UVB-kiirte vastane SPF on 28–50 ja UVA-kiirte vastane SPF umbes 8. Vaarikaseemneõli sisaldab võimsaid antioksüdante ja E-vitamiin aitab võidelda vabade radikaalidega, uuendada naharakke ning parandada naha toonust/elastsust. Kõik need tegurid ja kõrge SPF teevad sellest kindlasti ühe parima loodusliku päikesekaitsefiltriga õli.

Avokaadoõlis on suur osa monoküllastunud rasvu, mis loovad nahale kaitsekihi. Õlis on palju toitaineid, et rahustada ja toita kuiva kahjustatud nahka. See soodustab kollageeni tootmist ja kaitseb nahka peente joonte ja kortsude eest ning aitab nahal säilitada vett, et hoida seda pingul ja nooruslikuna. Avokaadoõli SPF on umbes 15.

Nisuiduõli on suurepärane E-, K- ja B-vitamiini ning koliini allikas. See on suurepärane koe niisutamiseks ja vabade radikaalide kahjustuste ärahoidmiseks. Nisuiduõli SPF on umbes 20.

Granaatõunaseemneõli on fantastiline vananemisvastane õli, mis sisaldab puunhapet (punic acid), mis taastab nahakihte ning parandab naha toonust ja elastsust, vähendades samal ajal põletikku. See sisaldab palju antioksüdante ja C-vitamiini, mis aitavad kaasa naha nooruslikule väljanägemisele. 2001. aastal Cosmetic Dermatology läbi viidud uuring näitas, et granaatõunaseemneõli segamine traditsioonilise päikesekaitsekreemiga suurendab UV-kaitse efektiivsust 20 protsenti.

2. Kanna mütsi!

Vähemalt 5–7 cm äärega mütsi kandmine hoiab päikese näost eemal ja varjab ka silmi. Kaalu ka ülejäänud keha katmist kaitseriietusega. Seda tüüpi riided tagavad ühtlase katvuse ega kulu ära, nagu päikesekaitsekreem lõpuks kulub.

3. Kanna päikeseprille

Väldi päikesepeegeldust aasta ringi, et kaitsta oma silmi ja õrna nahka nende ümber, kandes päikeseprille. UV-kiiri blokeeriva prillipaari eest pisut rohkem maksmine võib tunduda ebavajalik, kuid tegelikult toob see sinu nahale tõelist kasu. Silmaümbruse nahka kaitsevad kõige paremini ülisuurte raamidega päikeseprillid.

4. Niisuta

Rohke päikese käes viibimine või sagedane basseinis suplemine võib põhjustada naha kuivust. Nägu, käed ja jalad on kuivusele vastuvõtlikumad ning vananedes probleem suureneb. Losjoonide või muude niisutajate kasutamine võib sümptomeid leevendada. Otsi glütseriini, lanoliini või shea-võiga valmistatud kreeme.

Parim aeg niisutavate kreemide pealekandmiseks on vahetult pärast duši all käimist või pesemist. Niisutajad püüavad kinni naha loomuliku niiskuse ja takistavad selle aurustumist. Topeltkaitseks leia päikesekaitsekreemiga kombineeritud niisutaja.

5. Joo vett

Parim nahaniisutaja tuleb seestpoolt ja rohke vee joomine võib sellele kaasa aidata. Hästi hüdreeritud keha tähendab hästi hüdreeritud nahka. Vesi aitab säilitada naha täidlust ja elastsust, vähendades seeläbi kortsude ja joonte teket. Samuti „loputab“ see sinu organismist välja toksiine ja aitab su nahal säilitada tervislikku pH-tasakaalu.

See on müüt, et igaüks peaks jooma kaheksa klaasi vett päevas. Iga inimese optimaalne veetarbimine sõltub mitmetest teguritest, nagu elustiil, tervislik seisund ja aktiivsus.

Bio4You veebist ja Bio4You poodidest Tallinnas, Pärnus ja Rakveres leiad endale kindlasti sobiva päikesekaitsetoote!

Jaga
Kommentaarid