Heiki Ernitsa ja Janno Põldma Leiutajatekülas käiakse talvel villastes paksudes kampsunites, aga laval, prožektorite all on ju soe. „Paras nuputamine oli leida kompromiss kasutatavuse ja õige välimuse vahel,“ jagab teatrikunstnik meile nähtamatut köögipoolt. Suuretenduse kostüüme joonistas ta umbes kuu ja lavakujundust kolm kuud.

„Ma pole veel rahul Virmalistega, niiet neid joonistan praegu natuke edasi,“ jagab ta meiega oma tööprotsessi kulgu. Kostüümikunstniku töö on palju tehnilisem kui võiks arvata.

Peale kostüümikavandite joonistamist on kostüümikunstniku töö koos kostüümijuhiga materjalid leida ja proovides detaile vaadata. Kõik kostüümid valmivad Tartus ateljee Mandili osavate rätseppade käe all „Kostüümipealik Mairit Paluveega käime hetkel kangaid, nööpe, paelu ja porolooni ostmas ja esimesed mahulised vormid on tal juba ka töös. Varsti algavadki meil esimesed kostüümiproovid.“

Uut lavastust tegema hakates uurib ja vaatab Iir uuesti läbi kõik Lotte multikad, raamatud ja aabitsad. Nii kogub ta kokku aja jooksul Heiki Ernitsa joonistatud killud, mis sobituvad just sellesse uude mosaiiki, mida üheskoos luuakse. Multifilm ja teatrilava on aga teatavasti väga erinevad.

„Et saavutada laval n-ö heikilik stilistika, olen kõik kostüümid kavandanud õhukesele poroloonist kihile, mis annab multikaliku jäikuse, mu tegelastel on sageli liiga kitsad varukad ja pükstel kukekad sääred. Paljudel kostüümidel on all kehapaksendused või jalatsites ninapikendused. Minu jaoks on väga oluline, et esietenduv lavastus oleks Heiki ja Janno nägu. Nemad on ka esimesed kellele saadan kostüümide- ja lavakujunduse eskiisid vaatamiseks ja arvamiseks.“ räägib Iir Hermeliin, kuidas Lotte loojad iga suurproduktsiooni etapi juures heakskiidu lõpuks annavad.

Suure etenduse „Lotte ja kadunud jõuluvana“ piletid on müügil Piletitaskus.

Jaga
Kommentaarid