Meeleheitel ema: mu laps lõikab nukkudelt ära päid ja juukseid ning sodib nende nägusid. Purunevad ka lauamängud ja pliiatsid

Elisabeth hakkas mänguasju lõhkuma, kui sai kaheseks. Algas see vildikatest ja pliiatsitest, nüüd leiab oma lõpu tema käes kõik, mis ette juhtub. Ema on murelik – kas see ikka on normaalne? Nõu annab psühholoog.

„Kui Elisabeth hakkas lõhkuma kirjutusvahendeid, suhtusin algul asjasse rahulikult,“ meenutab ema Emilia probleemi algust. Peres tollal suuri muutusi ei toimunud, mis oleksid võinud tingida tüdruku käitumises muutusi. Asi aga halvenes aina – tänaseks on Elisabeth kolmene ja lõhub endiselt kõike, mis kätte saab: mänguasju, lauamänge, nukke jpm. Ise on tüdruk seejuures väga rõõmus ja säravate silmadega. Just see, et laps teeb seda nii rõõmsalt, muudab ema murelikuks. „Hirmus on vaadata, kuidas Elisabeth lõikab ära nukkudelt päid ja juukseid ära ning sodib nägusid, justkui oleks nende peale vihane, aga endal tal on rõõmus nägu ees,“ räägib ema murelikult. Kuna ta ise on kasvanud nii, et kõiki asju peab hoidma ja midagi lõhkuda ei tohi, ärritab see teda eriti. „Imestan, et laps lõhub asju ainult kodus, mitte kuskil mujal,“ lisab ema.

Stressijuhtimise oskus saabub ajaga, seni saab last suunata

psühholoog Helena Talihärm

Laps võib asju