Puugisüstid tehtud? Kuidas olla kindel, et kõik pereliikmed on puukentsefaliidi vastu kaitstud?

Puugid kannavad kahte erinevat haigust: bakteriaalset puukborrelioosi ja viiruslikku puukentsefaliiti. Borrelioosi vastu immuunsust ei teki ning pigem on oluline kahtluse korral testimine ja kiire avastamine. Entsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida, kuid vaktsiin vajab õigeaegset uuendamist ning enda ja oma pere immuunsust saab vereprooviga kontrollida.

Puukentsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida, mis on meie piirkonnas soovitatav kõigile alates esimesest eluaastast. Meeles peab pidama, et vaktsineerimine ei ole püsiv ning seda tuleb teatud aja tagant korrata.

Selleks, et olla kindel, kas eelneva vaktsiini kaitse veel kehtib, saab oma immuunsust lihtsa IgG testiga kontrollida. „Puukentsefaliidi viiruse IgG antikehad hakkavad tekkima 1-2 nädalat pärast kokkupuudet viirusega või vaktsineerimist. Haiguse diagnoosimiseks soovitame aga testida IgM ja IgG antikehi alati koos,“ ütles SYNLABi infekstioonhaiguste valdkonna juht dr Paul Naaber.

Haiguse läbipõdemine annab tema sõnul enamasti eluaegse immuunsuse. Vaktsineerimise järgselt jäävad puukentsefaliidi antikehad organismi vanematel kui 60-aastastel umbes viieks aastaks ning alla 60-aastastel kolmeks aastaks, kuid täpsema info immuunvastuse kohta annab teada vereanalüüs.

Nakatuda võib ka piima juues

Dr Naabri sõnul asub puukentsefaliidi haigusetekitaja puugi süljenäärmes, mistõttu on nakatumine pärast hammustamist kiire. Puukborrelioosi haigustekitaja asub aga puugi seedetraktis ning sellega nakatumine on aeglasem ja võtab aega kuni kaks päeva.

Puukentsefaliidi viirus levib puugihammustusega ning peiteperioodiks peetakse 1-2 nädalat. Nakatuda võib ka juues nakatunud looma pastöriseerimata piima. Esmalt kantakse viirus arsti sõnul vere või lümfi kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna, luuüdisse ning pärast viiruse replikatsiooni uuesti verre. Viirus võib kanduda ka kesknärvisüsteemi.

Haigus kulgeb arsti sõnutsi sageli kahes laines. 1-2 nädalat pärast puugihammustust tekib palavik ja ilmnevad gripile sarnased sümptomid, mis kestavad 2-4 päeva. Umbes kaheksa päeva pärast järgneb aga 20-30%-l nakatunutest teine palavikufaas, millesse on kaasatud juba kesknärvisüsteem. Selleks on meningiit, entsefaliit, meningoentsefaliit ja/või meningoentsefaloradikuloneuriit. Lastel on haiguse kulg tavaliselt kergem kui täiskasvanutel.

Ohutu looduses liikumine

Võib juhtuda, et üks puuk annab korraga üle mõlemad haigused ning ettevaatlikkus tuleb kasuks kõigile, kes looduses liiguvad. „Looduses liikumine on alati tervisele kasulik, kuid puugihammustuste vältimiseks annab ise palju ära teha,“ lisas dr Naaber.

Puugid eelistavad elada niisketes ning varjulistes kohtades, kuid tavaliselt mitte kõrgemal kui meetri pikkustel kõrtel ning põõsastel. Sealt on neil lihtne kinnituda inimese külge, liikudes kehal kõrgemale, otsides kohta hammustuseks, millele võib kuluda kuni 48 tundi. Selle aja jooksul oleks hea puuk avastada ja eemaldada. See on aeg, kui puuk ei ole veel suure tõenäosusega hammustanud ja haigust edasi andnud.

Kui puukentsefaliiti saab vältida õigeaegse vaktsineerimisega, mis tagab piisava koguse antikehade olemasolul immuunsuse, siis borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ning oluline on kiire puugi eemaldamine ning kahtluse korral testi tegemine.

„Kui nelja nädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune laik, siis tuleb koheselt pöörduda arsti poole ning teha test, kuna see on üks puukborrelioosi tunnustest,“ annab dr Naaber nõu. Kui aga kuni ühe kuu jooksul pärast hammustust tekib palavik, keha üldine nõrkus, liigesevalud või peavalu, siis tuleb samuti pöörduda arsti poole ning kindlasti mainida puugi hammustust.