„Mees ütles, et on armunud kellessegi teise. Esimest korda elus läks mul silme eest mustaks. Aga andestasin“

„Abikaasa nuttis mu kaisus ja palus, et talle andestaksin. Ma ju teadsin, kui väga ta mind ja meie tütart armastab. Ehkki ta oli armunud teisesse naisesse, ei tahtnud ta minust loobuda,“ räägib Kristel, kes otsustas abikaasale truudusetuse andestada.

Olgugi et suur osa inimesi on elu jooksul ühel või teisel moel petmisega kokku puutunud, on see teema ikkagi häbimärgistatud. Truudusetust peetakse nässu läinud suhte sümptomiks. Petja iseloomustamiseks napib sõnu, mis kirjeldaksid teda ja tema tegu neutraalselt. Inimeste suhtumist truudusemurdmisse näitavad väljendid „üleaisalööja“, „reetur“, „valetaja“, „ringitõmbaja“, „lits“, „nümfomaan“, „seksi­sõltlane“. Sageli usutakse, et truu partner on empaatiline, küps ja pühendunud inimene, petja aga egoistlik nartsissist, kes ei suuda end kontrollida. Ja veel – kohvrite ukse taha tõstmine säilitavat eneseväärikust paremini kui andestamine.

Kristel aga otsustas oma mehele petmise andestada. Ta meenutab kõrvalsuhte ilmsikstulekut: „See oli nii kohutav tunne, kui aimasin midagi, aga mu kaaslane ei kinnitanud seda. Ma piinlesin oma paranoias, kuni ta lõpuks mulle kõik ära rääkis. Mäletan, et olin elutoas ja jõin teed piimaga. Ta tuli, istus diivanile ja ütles, et on armunud kellessegi teise. See oli esimene ja ainus kord elus, kui mul silme eest mustaks läks,“