„Emme, palun aita mind!“ Lastest süütute videote ja piltide jagamine võib kaasa tuua hirmutavad kõned ja petuskeemid

Vähem kui kümne aasta pärast on spetsialistide hinnangul suur osa identiteedivargustest seotud just tehisintellekti arenguga. Seda suuresti tänu sotsiaalmeediaajastule, kus valitseb suur jagamiskultus, ent jäetakse tähelepanuta, et valedes kätes võib ka süütu pilt muutuda relvaks.

Kui mu viiene tütar oli end taaskord Elsaks riietanud ja andnud teada, et teda tuleb ka vastavalt hüüda ja pilti nõudnud, küsis ta mult, kas pilt läheb Instagrami. Vastasin eitavalt.
„Aga miks? Ma olen ju nii ilus, pane ikka!“ Panin.

Aga mida rohkem aeg edasi, seda rohkem ma selles kahtlen ja seda vähem ma neid jagan. Mis pani minu pähe idanema seemnepoisi, mis vaikselt kuklasse sosistas, et oleks aeg see jagamine miinimumi tõmmata?

Nägin juba rohkem kui aasta aega tagasi TikTokis ringi kerides üht videot, mis tekitas minus üsna mitu erinevat emotsiooni, millest peamised olid hämmeldus tehnoloogia arengu üle ja hirm. Ühtäkki on mul tunne, et lapsevanemana istun ma justkui pommi otsas. Mitte muretsedes ainult enda laste, aga ka kõikide teiste laste turvalisuse pärast.

Selle aasta jaanuaris sai üks ema kõne oma 15aastaselt tütrelt. Ta palus abi ja taustal karjus mees käskides tal lamada. Ema oli kõnet kuulates paanikas