Looduslik aluseline vesi aitab ka võite saavutada

Ujuja Danas Rapšys treenib iga päev kuus ja pool tundi, seepärast on tal alati kaasas suur veepudel. „Ma ei pea kunagi arvestust, kui palju ma vett joon, ma lihtsalt tean, et tuleb palju juua,“ kinnitas sportlane, kellele ei meeldi siiski igasugune vesi. Danas väidab, et ujumine paneb kõvasti higistama. Keha kaotab aga koos higiga ka palju kasulikke mineraalaineid.

Vees ei saa sellest kohe aru, seepärast lonksab ujuja iga paari minuti tagant veidi vett. „Tihti ma isegi ei taha juua, ent siis, kui janutunne tekib, on kehal juba vedelikupuudus, seega püüan oma keha optimaalses seisundis hoida,“ ütles Rapšys, kes on vägagi teadlik, et õige kogus vett aitab organismil koormust taluda ning tema puhul ka füüsilist vormi parandada.

Ettevõtte Birštonos Mineraliniai Vandenys juhataja Aistė Pranckuvienė, kes tunneb alati huvi uusimate vett puudutavate teaduslike seisukohtade vastu, räägib, et veel mõne aasta eest ei lubanud treenerid sportlastel sportimise ajal vett juua, kuna see koormab organismi. Nüüdseks on teadus aga tõestanud, et tegelikult on olukord vastupidine ja soovitatakse treeningu ajal vett juua, sest on saanud selgeks, kui tähtis on säilitada organismis õige vedeliku tasakaal.

2012. aastal Oxfordi Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et sportimise käigus vee joomine tagab piisava vedeliku koguse kehas ning vähendab vedelikupuuduse mõjusid. „Nüüd soovitatakse sõltumata inimese kehakaalust või soost 2-3 tundi enne trenni 500-600 ml vett juua. Jooge pool tundi enne trenni veel 250 ml vett. Trenni ajal soovitatakse trenni intensiivsusest sõltumata juua iga 10-20 minuti tagant 50-200 ml vett. See aitab vältida vedelikupuuduse negatiivsete mõjude teket. Pärast trenni ei ole tingimata tarvis vett juua – sobivad ka puu- või köögiviljasmuutid, samuti võite süüa puuvilju või muid rohkelt vett sisaldavaid looduslikke saadusi. Need sisaldavad lisaks veele ka looduslikke elektrolüüte. Sobib ka looduslik mineraalvesi,“ ütles Pranckuvienė.

Organismil tekib mineraalainete puudus

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et vedelikupuudus tekib siis, kui organismi ei varustata piisava vedelikuga. Tegelikult tähendab vedelikupuudus seda, et organismil on vajaka mineraalainetest, seega ei ole ka väike vedelikupuudus hea. Kui te ei joo sportimise ajal vett, väheneb vere hulk teie organismis vedelikupuuduse tõttu, te higistate vähem, teie kehatemperatuur võib tõusta, tekivad naha vereringehäired ning ka krampide oht suureneb.

Sportimise ajal on vedelikupuudus vältimatu, seega peate Aistė sõnul selle ebameeldivate tagajärgede ärahoidmiseks end pidevalt vedelikke tarbima harjutama – jooge vett nii enne kui ka pärast trenni. „Vedelikupuudus on pöördumatu protsess, mida ei saa ümber pöörata ka palju vett juures. Oxfordi Ülikooli uuringud on näidanud, et parim viis selle vältimiseks on enne trenni, trenni ajal ja pärast trenni piisavalt vedelikke tarbida,“ rõhutas Pranckuvienė. Suurim viga, mida tehakse, on see, et organism koosneb 60-70 protsendi ulatuses veest ning see ei ole mis tahes destilleeritud vesi. Tegemist on rikkalikult elektrolüüte sisaldava vedelikuga, milles leidub magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, kloori, naatriumit ja teisi mineraalaineid. Keha vedelikuvarude kahanemisel kaotame ka neid aineid.

Filtreeritud vesi suurendab vedelikupuudust

„Näen sageli, et inimesed joovad spordiklubis treenides filtreeritud vett. Minu arvates on see halvim, mida saab oma kehale teha,“ hoiatas Pranckuvienė. Inimese organism kaotab sportides nagunii vedelikku ning filtreeritud vee joomine, millest on eemaldatud magneesium, naatrium, kaalium, kaltsium ja teised mineraalained, vaid suurendab vedelikupuudust, sest keha ammutab neid mineraalaineid oma varudest. „Lisaks kasutatakse vee filtreerimiseks tavaliselt süsinik- ja teisi keemilisi filtreid, mis tekitavad mineraalainete eemaldamise kõrval ka vere hapnikusisaldust vähendavaid nitriteid. Nitritid ja hapnik on väga sarnase valemiga, mistõttu organism ajab need segi, lisades verre nitriteid. Keha hapnikusisaldus väheneb, hapnik on aga sportiva inimese jaoks väga tähtis,“ tõi ekspert esile veel ühe filtreeritud vee negatiivse omaduse. Veres sisalduv hapnik tagab sportides rohkem energiat ja aitab trennis paremaid tulemusi saavutada – seda on kinnitatud mitmetes teadusuuringutes. Seetõttu on looduslik mineraalvesi, milles on lahustunud looduslikud mineraalained ja mis ei sisalda nitraate ega nitriteid, sportlase jaoks kõige kasulikum.

Aluselise vee laine

Loodusliku aluselise vee kasutegureid on tõestatud aina enamates uuringutes üle maailma. Seetõttu on aluselise vee tarbimine Ameerika Ühendriikides dramaatiliselt suurenenud, eriti sportlaste seas. „Sportimise käigus vabaneb inimese organismis piimhape, mis tekitab lihasvalusid ning muudab keha happeliseks. Aluseline vesi tasakaalustab organismi ning neutraliseerib piimhappe. Sportlased on märganud, et on tänu sellele vähem väsinud ja nende lihased valutavad vähem,“ ütles Pranckuvienė. Seda on tajunud ka Rapšys: „On hea teada, et aluselise vee joomine aitab lihaseid – need on rohkem lõdvestunud ja iga päev tööks valmis. Seepärast püüan alati piisavalt aluselist vett käepärast hoida.“

Mineraalvee-ettevõtte Birštonas juht rääkis ka ühe teise teadusuuringu tulemustest. 2016. aastal läbi viidud uuring näitas, et sportimise ajal loodusliku aluselise vee joomine suurendab vere viskoossust ehk teisisõnu kiirendab vereringet. Vereringe on kaks korda tõhusam kui mittealuselist vett juues. „See tähendab, et sportimise ajal aluselise vee joomine soodustab hapniku ja teiste toitainete liikumist organismis. Veri voolab kiiremini, transpordib kiiremini mineraalaineid ja seega taastatakse kiiremini ka keha vedelikuvarud – nii vedelike kui ka kõigi mineraalainete varud,“ ütles Pranckuvienė. Seetõttu on aluselise vee joomine sportlastele kahekordselt kasulik.

Vesi, mis võib kahju teha

Vaid veidi aega tagasi olid äärmiselt populaarsed vee aluseliseks muutmiseks kasutatavad seadmed, ent vee kohta palju teavet kogunud Pranckuvienė ei soovita vett kunstlikult aluseliseks muuta, sest sellel on samad mõjud, mis vee filtreerimisel. Vee ionisatsiooni käigus eraldatakse ja eemaldatakse happelised mineraalained – kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium –, ehkki nii aluselised kui happelised mineraalained on kehale samaväärselt tähtsad.

„Kunstlikult valmistatud aluselist vett juues ei saa organism naatriumi, mis on peamine vedelikuvarude täiendaja, ning vajaka jääb ka kaltsiumist, magneesiumist ja teistest mineraalainetest. Veel halvem on aga see, et organism hakkab veest saamata jäänud aineid oma varudest ammutama. Ma kindlasti ei soovita sportimise ajal kunstlikku aluselist vett juua, sest see tekitab kehas veel suurema vedelikupuuduse,“ andis Pranckuvienė nõu. Selle asemel jooge kasvõi kraanivett, sest selles on veidi mineraalaineid, kunstlikult valmistatud aluselises vees ei ole neid aga üldse.

Esimene valik on Akvilė

Pranckuvienė arvates peaksid sportlased eelistatult jooma ainult looduslikku aluselist vett, mis ei sisalda nitraate ega nitriteid, näiteks Akvilė vett. Just selle vee on valinud Rapšys ja paljud teised sportlased. Selles sisalduvad mineraalained on tekkinud ja settinud 10-15 aasta jooksul, vees on veidi rohkem aluselisi mineraalaineid kui happelisi, selle pH-tase on 8. Selline vesi aitab kiiremini hapnikku transportida ja varustab organismi kasulike mineraalainetega. Kuna vesi ei sisalda nitraate ega nitriteid, ei takista miski hapniku verre viimist.

On tõestatud, et looduslik aluseline vesi juhib paremini kahjulikud ained ja ainevahetuse saadused organismist välja. See aitab kiiresti taastada pärast suuri jõupingutusi häiritud organismi aluste-hapete tasakaalu, et jõuvarud taastuksid kiiremini. Sellises vees sisalduvad aluselised mineraalained, näiteks antioksüdandid neutraliseerivad vabade radikaalide kahjulikud mõjud, seega on aluseline vesi kasulik kõigile inimestele, mitte ainult sportlastele.

Kasulik ja maitsev

Ujuja DansRapšys hindab vee Akvilė kasulikku mõju kehale, aga ka head maitset. „Mõned ütlevad, et vesi on maitsetu, aga mina olen selles suhtes valiv. Valin vee tavaliselt selle järgi, mis on juues kõige parema maitsega, mille sisse saan toidulisandeid segada. Kui olete vett Akvilė proovinud, ei taha te midagi muud isegi enam katsetada,“ ütles sportlane. Kui Danse trennipartneritel saab mõnikord vesi otsa, jagab ta nendega meelsasti oma lemmikvett. „Kes on Akvilėt proovinud, hakkab seda alati ka ise eelistama,“ muigas Danas.

Uuri Akvilė vee kohta rohkem Facebookist ja Instagramist.