Andreas Jääger: mees, kui jätad pere maha, siis pead elama teadmisega, et su laps jääb selles alati ennast süüdistama

Ei kujuta ette põhjust, mis peaks juhtuma, et mina oma perele selja keeraksin ja lapsed maha jätaksin. Täiesti maha – ei kohtumisi, helistamisi, rahalist tuge, mitte midagi.

Ma ei hakka teoretiseerima, mis täpselt võiks saada, kui kooselu abikaasaga peaks muutuma meile mõlemale vastuvõetamatuks. Kindel on aga see, et sel juhul astuksime vajalikud sammud eemale teineteisest, mitte oma lastest. Et ma ei tunneks enam huvi laste vastu – seda ei juhtu kunagi.

Paraku olen viimasel ajal päris palju kuulnud, kuidas isad on jätnud maha oma lapse(d) ning ennast nende elust välja lülitanud. Sellised lood on delikaatsed ja põhjuseid naised alati jagada ei taha.

Pärast lapse sündi muutub kogu maailm, kogu perekondlik dünaamika. Ja siis need paarid, kes vaevlevad tugevate probleemide käes, otsustavad lapse saada suhte päästmiseks. Eks lootus, et mees muutub, on armastavale naisele sisse kodeeritud, kuid