Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing tähistas 25. sünnipäeva. „Pered on isoleeritumad kui kunagi varem ja vajavad tugigruppi“

Augusti teisel nädalavahetusel kogunes Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing ühiseks koolituspäevaks ja arutluseks, kuidas tõsta perede teadlikkust rinnapiima ja imetamise eeliste ning imetamisnõustamise võimaluste kohta Eestis. Täpselt samas kohas 25 aastat tagasi toimus Eesti esimene rinnapiimapiknik, mis oli loomisjärgus ühingu esimene üritus.

„90ndate aastate lõpus loodud ühing sündis ennekõike emade ja perede vajadustest lähtuvalt,“ ütleb Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu üks eestvedajatest, ämmaemand ja imetamisnõustajate koolitaja Ülle Lember. Ta meenutab, et taasiseseisvunud Eesti kiire areng tõi kaasa palju muutusi: „Ühest küljest oli see suur võit. Võimalikuks said okupatsiooni ajal allasurutud mudelid, nagu ema ja lapse koos olemine sünni järel ning vabadus imetada just siis, kui laps seda soovib ja vajab. Samal ajal kippusid suures uuenemise tuhinas mõned vanad head emaks saamise ja olemise käitumismudelid kaotsi minema. Levis arusaam, et kõik, mis arenenud ühiskonnast meile jõuab, on tingimusteta hea ja sellega koos tuli tunne, et oleme justkui senini kõike valesti teinud. See muidugi polnud õige.“

Imetamisnõustaja ja sünnitusjärgne doula Daisi Kuuse möönab, et emaks saamine on suur muutus, millega on aegade jooksul kaasas käinud erinevad väljakutsed: „Võiks arvata, et praegu on emadel palju lihtsam kui 25 aastat tagasi: rohkem vabadust, moodsad abivahendid ja imetabane muredele lahendusi pakkuv internet. Paraku on selles vastuolulise info ülekülluses tõeliselt raske valikuid teha ja kaasa ei aita ka pidev ühiskonna surve olemaks täiuslik lapsevanem. Pered on isoleeritumad kui kunagi varem, tugigrupp tihtipeale puudub ning abi ei osata ega julgeta küsida. Emad korrutavad kui mantrat, et ise nad lapsi tahtsid ja ise peavad nüüd ka hakkama saama. Ja kunstlikku toitu saavate laste arv aina kasvab.“

Kuigi ajaga on toetuse pakkumise viisid muutunud, tegutseb ühing endiselt selle nimel, et rohkem lapsi saaks rinnapiima. Tänaseks katab 80-liikmelise ühingu imetamisnõustajate võrgustik kogu Eesti, toetades peresid koduvisiitidel ja tasuta nõustamistelefonil, millelt saab erinevatel aegadel infot eesti, vene ja ukraina keeles.

See, mis teeb Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingusse kuulumise nii eriliseks, on Ülle sõnul ennekõike emade tänu: „Ema silmad, tema pilk, vahel ka pisarad hetkel, kui ta tajub erinevust. Beebi, kes rahuneb ja rinnal mõnusalt imeda nahistab ja piima neelatab…“