„Laps ei valeta valu kohta, et koolist puududa, koolihirm tekitabki temas päris füüsilist valu“

Laps keeldub hommikul riietumast ja kodust väljumast. Nutab ja kaebab kõhuvalu üle. Vahel helistab ka vanemale tööle ja ütleb, et tuli koolist ära, sest kõht on lahti. Tegemist on tüüpilise näitega koolihirmust.

Enamasti saab koolihirm alguse kergemast koolitõrkest – laps lihtsalt ei taha lasteaeda või kooli minna, tunneb selle suhtes vastumeelsust. Kui lapse murega ei tegeleta, võib see süveneda ja välja kujuneda selline koolihirm, mille all kannatavad nii lapse vaimne ja füüsiline tervis kui ka õppimine. Rohkem esineb koolihirmu kooliastme alguses ja lõpus, näiteks lasteaiast kooli minnes, põhikooli alguses ja lõpus, gümnaasiumi alguses.

Sellega on kindlasti vaja tegeleda, sest tõsine koolitõrge võib põhjustada ka südame rütmihäireid. Aga kuidas mõista, et lapsel on koolihirm ja kuidas teda aidata?

Koolitõrget võib põhjustada