Segaduses ja nutvad lapsed ning nende naervad emad. Järjekordne sotsiaalmeediatrend jätab spetsialistid sõnatuks

Väike laps on rõõmus ja ootusärev ning emaga koos köögis, et temaga koos süüa teha. Minut hiljem on laps ehmunud, segaduses ja kurb. Miks? Sest ema jaoks ei olnud see nunnu hetk, mida koos veeta, vaid võimalus filmida video sotsiaalmeediatrendi jaoks, mis hämmastab ka lastega tegelevaid spetsialiste.

Erinevaid nii-öelda trende tuleb TikTokist nagu seeni pärast vihma. Mõned neist on süütumad, teised veidi vähem. Ent need, kus mängitakse laste tunnetega, jätavad paljud vaatajad kahetiste tunnetega. Kas klikkide nimel on ikka õige oma laps ebamugavasse olukorda panna? Just seda on ka uusim viraalne trend, mida tuntakse egg crack challenge nime all.

Ühel naljal võib olla krõbe hind lapse turvatundele

Kontseptsioon on lihtne: vanem pakub lapsele välja ühistegevusena kokkamise ja ühel hetkel lööb muna vastu ta otsaesist katki. Kui suuremad lapsed naeravad tihtipeale ka ise või saadavad vanema suunas teele mõne lapsemeelselt krõbedama sõna, siis väikelapsi võib nendes videotes tihti näha haavunult ja mõningatel juhtudel ka nutma hakates samal ajal, kui muna katki löönud vanem kõrval naerab. Ja spetsialistide hinnangul on selline teguviis laste turvatunde jaoks ohtlik.

Oma hoiatuse on andnud ka lastearstid tuues välja, et selline tegumood toob kaasa ka suurenenud riski lapse nakatumisesse salmonellaga, mille suhtes on eriti tundlikud alla viieaastased lapsed. Laste arenguga tegelevad spetsialistid tunnevad aga muret selle üle, kuidas selline tegutsemine laste emotsionaalset heaolu mõjutada võib.

Lapse tundeid ei tohi pisendada

Inglismaal tegutsev ja laste psühhoterapeut Cath Knibbs tunnistab, et tema jaoks on nende videote vaatamine keeruline. „Põhimõtteliselt räägime me lapse kuritarvitamisest, mis on maskeeritud naljaks. Lapse jaoks on kõige olulisemaks suhteks suhe oma vanematega. Ja selle suhte tugevus oleneb omavahelisest usaldusest ja teadmisest, et vanem kannab alati hoolt lapse heaolu eest.“

Knibbs ütleb, et probleem pole mitte ainult muna vastu lapse otsaesist katki löömises, vaid peamiselt lapse kurbusele naeruga reageerimises. „Lapse jaoks tähendab see tema alandamist ja ausalt öeldes on see tema jaoks lihtsalt mõistetamatu ja segadusse ajav.“

Ka arengupsühholoog Kristyn Sommer pole uuest trendist vaimustuses. „Vanemad justkui unustaksid ära, et võimuvahekord nende ja lapse vahel ei ole võrdne. Nad ei mõtle sellele, et selliselt käitudes võivad nad lapsele kogemata füüsiliselt haiget teha või lapses halba enesetunnet tekitada.“

Vanem ei tohi olla lapse kiusaja

Sellest hoolimata on mõningaid väljakutse teemaviitega märgitud videod saanud miljoneid vaatamisi ja väljakutse teemaviitel kokku on üle 66 miljoni vaatamise. Lastearstide jaoks on olukord lihtne: vanem ei tohiks olla oma lapse suurim kiusaja ja lapsed peaksid igas olukorras tundma end kaitstuna. Selline „nali“ võib lapse jaoks vallandada tunde nagu vanem oleks ta reetnud ja tõsiselt kahjustada tema turvatunnet.

Mõistagi tulevad mängu ka teised faktorid. Näiteks topeltstandartid. Kas lapse pea vastu muna löömine on ikka okei, kui vanem muidu räägib, et toiduga ei mängita? Kuidas eeldada, et laps teisi ja nende piire austaks, kui vanem tema enda omi ei austa? Rääkimata üleüldistest sotsiaalmeediaohtudest, mis on laiemalt tuntud. Siin võib näiteks ette kujutada olukorda, kus algklassilaps läheb kooli ja satub naerualuseks, sest eakaaslased on näinud videot, kus ema talle muna otsa ette katki lõi ja ta nutma hakkas. Jah, vanema jaoks on see naljakas, aga mis hinnaga see nali päriselt tuleb?

Muidugi ei tähenda ühekordne video seda, et lapse vaimne tervis saabki kahjustatud. Küll on spetsialistid aga arvamusel, et kui vanem on valmis ühe trendiga kaasa minema, on ta tõenäoliselt valmis osalema ka teistes. Viimase aja populaarsemate „tüngade“ hulka on kuulunud ka näiteks väikelapsele näiliselt väljaheite (tegelikkuses šokolaad) peale määrimine ja teesklemine nagu vanem viskaks lapsele juustu näkku. Mida rohkem vanem oma pahaaimamatu lapse kallal oma huumorit harrastab, seda suurem on tõenäosus, et sellel on kestev negatiivne mõju.

Lõpetuseks aga video emast, kes ilmselt pole samuti vaimustuses videotest, kus laste mure üle naerdakse ja näitab, kuidas selle trendiga kaasa minna viisil, mis lapse ka naerma ajab.

Allikas: washingtonpost.com