Kuidas suunata laps huviharidusse? „Me pole kunagi lapsi kuhugi suruda püüdnud, lapsele peab pakkuma vabadust ise otsustada“

Kooliminekuga algab noorel teekond enese ja elu avastamise suurde maailma. Peale tavalise üldhariduse pakutakse häid arendavaid huvitegevusi ja -ringe, kus on pärast koolitundide lõppemist hea aega veeta ja osaleda. Nii on vähem kodus ekraanide taga passimist ja linna peal hulkumist. Ka noore toetamiseks enese leidmisel on hea, kui tema päevakavasse kuulub mõni talle huvipakkuv ja hariv tegevus. Sedasi on võimalik kasvatada temas suuremat huvi ka muu elu vastu.

Mida loetakse huvihariduseks? Mis vahe on huviharidusel ja -tegevusel?

Lapsele koolivälist tegevust otsima hakates tasub protsessi lihtsustamiseks endale enne selgeks teha, mis vahe on huviringidel ja -koolidel. Munitsipaal- ja erahuvikoolid – mõlemas on lapsel võimalik veeta vaba aega ning kasvatada teadmiste ja oskuste pagasit. Nende mõlema eesmärk on pakkuda noortele võimalust avardada oma maailmapilti ja silmaringi, samas on neil omad juriidilised ning tegevuslikud erilisused. Mõlemad peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Huvikool – kool, mis pakub õppekava alusel õpet ehk huviharidust, kelle õpe on süsteemne ja järjepidev ning õppekava läbimisel väljastatakse tunnistus, mis on tunnustatud edasiõppimisvõimalust pakkuvate koolide poolt.

Munitsipaalhuvikool – huvikool, mida peab kohalik omavalitsus.

Erahuvikool – huvikool, mida peab eraisik/eraettevõte/MTÜ.

Nii huvihariduse kui ka -ringide tegevused põhinevad õppekavadel, mida aasta jooksul läbitakse. Huviharidust kui sellist pakuvad aga vastavad huvikoolid ja nende õppekavad on tavaliselt mitme aasta pikkused. Huviharidust pakkuva kooli lõpetamisel väljastatakse ka ametlik tunnistus omandatud hariduse kohta. Huvitegevus võib see-eest toimuda ükskõik kus (huvikoolis, üldhariduskoolis, noortekeskustes jne) ja seda sarnaselt huviharidusega seadustatud pole.

Milline huviharidus on olemas?

Huviharidust pakkuvaid asutusi on mitmeid. Noortel on võimalik õppida huvikoolides mängima erinevaid pille, valdama kunstitehnikaid, ehitama roboteid või saada targemaks hoopis keskkonnateemadel. Selleks on olemas muusika-, kunsti-, teadus-, programmeerimiskoolid jne. Tänapäeval on pea võimatu, et last huvitavat teematundi veel keegi ei paku. Noortekeskne mõtlemine on Eestis nii tavapäraseks muutunud, et huviharidus ja noortele mõeldud tegevused on väga heal tasemel.

Siinkohal on hea mainida, et spordikoolid ei liigitu ametlikult huvikoolide alla, kuid huvitegevuseks on see lapsele samuti väga hea valik, sest füüsiline tegevus toetab vaimset tervist. Tantsukoolide puhul on see mõnevõrra erinev – mõni on huvikool, mõni registreeritud spordiasutusena.

Kust huvitegevuse võimalusi leiab?

Sobiva huvitegevuse leidmiseks võib alustuseks vaadata ringi kohaliku omavalitsuse lehel, kas sinna on üles pandud huvikoolide info, millega laps liituda saaks. Teine hea variant on lapse üldharidusliku kooli huvijuhilt küsida, milliseid huvitegevusi nende juures korraldatakse.

Huvitegevus võib olla tasuline või tasuta. Mitmed üldhariduskoolide juures tegutsevad huviringid on tasuta, et neist saaks osa võtta kõik lapsed. Kui vähegi tahtmist nii lapsel kui ka lapsevanemal, leiab nende seast alati meelepärase.

Kui laps on veel algklassides ja ise pikemalt liikumine ei ole talle veel tuttav, on turvaline otsida mõni ring, mida koolimajas või selle lähiraadiuses pakutakse, et ta saaks iseseisvalt pärast tunde sinna kohale minna. Ühistranspordi kasutamisel end juba mugavalt tundev noor võib osaleda ka kodukandist kaugemal asuvates ringides.

Huvitegevust leiab ka kodukandi noortekeskusest, kus noorsootöötajad erinevaid töötube korraldavad ja noortega toimetavad. Noortekeskustesse on oodatud kõik vanuses 7–26.

Kuidas huvitegevus last toetab?

Huvihariduse õppekava läbimisel saadud diplomiga on noorel võimalik minna sama valdkonda edasi õppima ja tegutsema usaldusväärse tõendi alusel. Huviharidus ei anna kaasa ainult teadmist, kuidas pilli käsitseda või pintsliga lõuendile jooni tõmmata, vaid avardab noore silmaringi laiemalt, aidates kaasa tema saamisel väärt ühiskonnaliikmeks. Ühtlasi aitab huvitegevuses osalemine kasvatada lapses julgust, suhtlemisoskust, süvendab tema treenimisharjumust ja toetab füüsilise tegevuse kaudu vaimset arengut ning tervist. Ja mis on seejuures veel tähtis – laps võib sealt kaasa saada sõbrad kogu eluks.

Mida pidada silmas lapsele kvaliteetset huvitegevust valides?

Sobiva huvitegevuse valimisel tasub otsustada, kas valida lapsele huviharidus või niisama -tegevus. Esimene eeldab lapselt mitmeaastast pühendumist ühele tegevusele ning potentsiaalset huvi sellega tulevikuski edasi tegeleda. Olgugi et eeldused on sellised, ei keela see õpinguid pooleli jätta, kui huvi kaob. Huvitegevust on võimalik vajadusel vahetada ja seda ei tohiks karta. Huviringi muutmine on märksa lihtsam kui huvikooli puhul. Huviringis on õppekava paika pandud lühemaks ajaks: näiteks robootikaringides on iga tund uus tegevus, tantsukoolid ja -stuudiod toimetavad aga ühe aasta plaanidega.

Enne huvitegevusega liitumist tasub uurida, kas inimesel, kes teenust pakub ja lapsega tegelema hakkab, on selleks ka vastavad teadmised ning tõend selle kohta olemas. Eriti tasub sellele tähelepanu pöörata siis, kui laps on minemas huviharidust omandama tõendiga erahuvikooli, sest lisaks saadud koolilõpudiplomile võiks sealt saada ka väärt teadmiste põhja. Üldjuhul on huvihariduse õpetajad kvalifitseeritud ja probleeme sellega ei teki, kuid muid huviringe veavad aeg-ajalt inimesed puhtalt enda pealehakkamisest ning huvi tõendi tegemise vastu puudub. Kui tead, et laps on usaldusväärse juhendaja hoole all, saad olla veendunud, et talle on tagatud turvaline keskkond.

Lapsevanemalt lapsevanemale

Oma kogemust seoses huviringide ja -haridusega jagavad nelja lapse ema Saale ja isa Indrek. Nad on aastate jooksul puutunud kokku mitmete huvitegevust pakkuvate asutustega ning käinud lastega üle kivide ja kändude, et lõpuks kõigile leida sobiv trenn või muu tegevus – ja seda tulemuslikult.

Millistes huvitegevustes on lapsed osalenud ja kuidas see on neid mõjutanud?

Meie pere lapsed on saanud laulda, tantsida, proovida pillimängu, jalgpalli, võrkpalli, käia tehnoloogiaringis ja projektijuhtimise koolitustel, akrobaatikas.

Huviringides osalemise positiivne mõju avaldub lapse arengus. Lapse jaoks huvitavad teemad tõmbavad ligi ja motiveerivad pühenduma. Millegi huvitavaga tegelemine on aga õppimise moodus. On olnud huvitav jälgida, kuidas ind ja sellega kaasnev pühendumine muudavad lapse ka muus kontekstis vastutustundlikumaks ning küpsemaks.

Kuidas suunata last huvitegevusse nii, et ta sinna püsivalt ka tegutsema jääks?

Me pole väga kunagi lapsi kuhugi suruda püüdnud ega soovita seda ka teistele. Selleks, et laps tegevusse püsima jääks, peab pakkuma talle vabadust. See vabadus annab talle teadmise ja vastutuse, et see on tema valik, kui palju ta pühendub ning mida saavutab. Kui laps teab, et teeb seda endale, mitte lapsevanemale, on tema motivatsioon täiesti erinev.

Tegelikult olemegi olnud avatud ja lasknud lapsel avastada, ei ole sundinud kindla peale mingisse huvitegevusse püsima jääma, küll aga alati midagi katsetama. Nii on saanud settida lemmikvaldkonnad, mis päriselt köidavad ja kus püsivus on iseeneslik.

Mida teha, kui laps tahab järsku huvitegevuse pooleli jätta?

Peab küsima ja arutama, miks selline soov tekkinud on. Kui huvi on täielikult kadunud, pole mõtet ju sundida. Surudes tekib lapses pigem trots, kui soov jätkata. See ei aita kedagi. Kui aga on ajutine raske hetk, tasub otsida lahendusi ja olla toeks, julgustada jätkamiseks. Laps peab tundma, et lapsevanem on selles teemas tema poolel.

Vahel on pidanud kokku leppima, et huvi raugedes saab lõpetada hooaja või makstud kuu lõpus vms. Lapsel peabki laskma katsetada ja proovida. Pärast lõpetamise soovi tekkimist teatud ajaks veel selle huviga tegelema jäämine õpetab püsivuse olulisust ja järgmise huviala valimist põhjalikumalt kaaluma.

Valdkonna eeskujudele viitamine sotsiaalmeedias tundub olevat samuti mõjus vahend, mis lapsi tegutsema motiveerib. Viimasega tasub muidugi ettevaatlik olla, sest eesmärk on lapsi ekraanidest ikka pigem eemale saada. Kui just pole tegemist programmeerimiskooliga.

Toetused

Uurige, kas teie kohalik omavalitsus pakub huviringi toetusi, mis tingimustel ja millises mahus. Kõik huvitegevused eeldavad ressursse pere eelarvest. Mida vabam on eelarve või teadmine rahalistest vahenditest, seda julgemini saab ka lapsele tegevusi soovitada.

Katsetamisega ongi lapsel võimalik leida endale see sobiv ala, millega tegeleda, olgu selleks pillimäng või jalgpall. Peamine on, et ta leiaks oma asja, mida ta naudib ning mille kaudu saab areneda. Ei ole olemas õiget ega valet, iga proovimine on kasulik. Varases eas elu vastu huvi tekitamine ennetab ka lapse saamist osaks halvasti mõjuvast seltskonnast ja langemast valele teele. Küll aga tuleb eriti agaratele ja energiast pakatavatele lastele õpetada ka logelemist ja puhkamist, mis on aju arengule sama oluline kui õppimine ja tegutsemine.