Algklasside õpetaja Kadri Pajo: laste arenguks on oluline, et vanemad pakuksid neile tunnustust ka väikeste õnnestumiste puhul

Uus kooliaasta on kätte jõudmas ning see toob endaga kaasa nii põnevust kui ka ootusärevust nii õpilastele kui ka värskete koolijütside vanematele. Tähtsa elusündmuse juures on oluline, et kooliteed alustavad lapsed tunneksid end rõõmsalt ja turvaliselt ning oleksid täis positiivset elevust. Kuidas saab sellele kaasa aidata kodu ja kooli koostööga, jagab oma kogemusi Tallinna Reaalkooli 1.a klassiõpetaja Kadri Pajo.

Kadri Pajo on üks neist sädeõpetajatest, kes on end oma ametile pühendanud juba aastaid ning keda õpetajakutse on paelunud juba lapsepõlvest saati. „Minust sai õpetaja, kuna minu mõlemad vanemad olid samuti õpetajad. Kasvasin üles pedagoogide peres ja seetõttu puutusin koolitööga iga päev kokku. Mulle väga meeldis vaadata, kuidas ema joonistas ja kujundas erinevaid plakateid näiteks kooli alguse puhul. Õppisin neid vaadates ja uurides kiiresti lugema,“ kirjeldab Kadri oma lapsepõlve mälestusi ja varakult tärganud kiindumust õpetajaameti vastu.

Kodu toetus ja usaldus kooli vastu

Järgmisel aastal saab Kadri tähistada juubelit, kuna on selleks ajaks klassijuhatajana töötanud juba 20 aastat. Kaheksa viimast aastat töötas ta Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka algõpetuse õppetoolijuhatajana. Aastatepikkune kokkupuude kõige pisemate õpilastega on andnud Kadrile kogemused, kuidas koolitee saaks alata tõeliselt sujuvalt ja edukalt. Kadri teab, et kõige aluseks on koostöö kogu kooliperega, mida ta ka alati 1. klassi lastevanemate koosolekutel eraldi rõhutab. „Õppetooli juhatajana olen alati ettevalmistanud uute õpilaste vastuvõttu ning kohtunud lastevanematega. Jagan neile palju praktilisi nõuandeid, erinevaid infot koolipäeva ja koolikorralduse kohta ning kindlasti ka seda, kuidas last toetada ja innustada,“ räägib Kadri.

Laste kohanemine koolieluga on oluline, kindlasti ka põnevust tekitav väljakutse. „Esimestel nädalatel on palju uudistamist, kõik on ju uus – koolimaja, klassikaaslased, tegevused. Kõige tähtsam on, et laps tunneks ennast koolis turvaliselt ja hoitult. Esimestel nädalatel me tavaliselt tutvume üksteisega, uudistame koolimaja, vaatame üle oma kooliasjad ja sõnastame koos ühised kokkulepped. Väga tähtis on ka kodu toetus ja usaldus kooli vastu. Kui kodu ja kool panustavad südamest ja astuvad ühte jalga, siis ei saa midagi viltu minna,“ kinnitab Kadri, kes alati julgustab vanemaid olema avatud ja koostöised. „Olen alati valmis vanemaid kuulama ja parimaid lahendusi leidma.“

Ärakuulamine, mõistmine ja armastus - koolitee alguse vundament

Mõistagi on kooliminek suur elumuutus värskelt kooli astuvate õpilaste kõrval ka nende vanematele, kuna neil lasub nüüd lapse koolieluga kohanemisel oluline roll. Õpetaja Kadri sõnul on väike ootusärevus enne kooli minekut normaalne, ent vanemate ülesanne on tagada, et suurem osa sellest oleks pigem rõõmus elevus. Mitmeid septembrikuu ponnistusi näinud Kadri on veendunud, et vanemate peamiseks ülesandeks on kujundada koostöös lapsega paindlik ja jõukohane päevakava.

„Kindlasti ei tohiks just alustanud koolilapse päevad sisaldada mitut huviringi ja palju erinevaid tegevusi väljaspool kooli. Esimesel kooliaastal ei tasu huviringidega üle pingutada, neid saab vajadusel alati juurde lisada,“ selgitab Kadri vanemate rolli lapse igapäevaelu korraldamisel ja rõhutab, et esimese klassi lapsele peab jääma aega puhkamiseks ja ka mängimiseks. „Esimestel nädalatel võib laps ka rohkem väsida, sest suur seltskond ja uued väljakutsed võivad alguses rohkem energiat võtta,“ jagab ta tähelepanekuid oma praktikast.

Väga olulisel kohal on ka igapäeva harjumuste kujundamine, näiteks nende hulgas ka pere ühised hommikusöögid ja õhtusöögid. „Kindlasti peaks kodus rääkima ja arutlema päevasündmuste teemadel ning uurima lapselt, kuidas tema päev möödus, mida uut ta õppis ja teada sai,“ toob Kadri välja ning lisab, et abiks on see, kui päevakavasse õnnestub mahutada ka ühist lugemist. Kooliastuja jaoks on tähtis, et teda ei võrreldaks teiste lastega. „Isegi kui kohe kõik ei õnnestu, siis see ei ole veel maailma lõpp. Vanemad peaksid last tunnustama ka väiksemate õnnestumiste ja edusammude puhul, ainult nii toimub areng,“ peab Kadri oluliseks ning tõdeb: „Kokkuvõtlikult vajavad lapsed tegelikult väga lihtsaid asju: aega, ärakuulamist, mõistmist ja loomulikult armastust!“

Õpikeskkonnas olgu rahu ja stabiilsus

Sel sügisel Tallinna Reaalkooli kõige nooremate õpilaste klassiõpetajana tööle asuva Kadri sõnul on aja jooksul õpetajaamet ja ka tema isiklikud väljakutsed muutunud ning arenenud. Kui Kadri 16 aastat tagasi Gustav Adolfi Gümnaasiumis tööle asus, õnnestus tal kandideerida vanemõpetajaks ja sealt edasi pälvis ta juba Tallinna aasta klassiõpetaja tiitli. Õpetaja karjääriredel sellega veel ei lõppenud ja pärast seda edutati Kadri juba GAG algõpetuse õppetooli juhatajaks.

„Alustasin nagu kõik teised nooremõpetajana. Alguses oli kõik uus ja põnev. Mind aitas alguses korralik tundide ettevalmistus ja läbimõtlemine,“ meenutab naine. Tänaseks suure kogemustepagasiga õpetajana teab ta täpselt, kuidas luua õpikeskkond, kus lapsed tunnevad end mugavalt ja julgustatult. „Kõige tähtsam on rahu ja stabiilsus. Lapsed armastavad kokkuleppeid ja nende enda poolt sõnastatud käitumisnorme. Esimene õpetaja on lastele väga suur autoriteet ja lapsed jälgivad teda igal sammul. Õpetaja saab laste eludes kujundada väga palju. Mina olen alati prioriteediks seadnud meeldiva õpikeskkonna loomise ja ka vähem tähtis ei ole head suhted klassis. Kui õpilane arvestab ja märkab teisi õpilasi enda ümber, on juba väga suur asi,“ leiab Kadri.

„Ammu on möödas ajad, kus õppetundi viidi läbi raudse distsipliini, tahvli, kriidi ja vihiku abil. Ühiskond on muutunud, koos sellega ka lapsed ja õpetajad. Seepärast leiab tänapäeva koolist palju erinevaid aktiivõppemeetodeid,“ selgitab Kadri ja mainib juurde, et lastele antakse rohkem võimalusi valida ja ise otsustada. „See on neile nii oluline, et ka nende soovidega arvestatakse. Minu enda tunnetus on see, et lapsed on ajas muutunud rohkem avatumaks ja sotsiaalsemaks. Nad on aktiivsemad, võtavad aruteludest innukalt osa ja kätemeri on alati taevani.“

Aktiivõpe arendab oskusi kogu eluks

Selge on see, et esimese klassi laps ei suuda istuda 45 minutit järjest ja seetõttu on Kadri sõnul kindlasti oluline õppetundidesse integreerida erinevaid liikumispause ja tegevusi. „ Oleme propageerinud lauset, et õppida saab kõikjal. Meil on palju õuesõppe tunde, tunde muuseumites, näitustel, kooli katusel ja muudes võimalikes kohtades,“ loetleb Kadri. „Oma töös kasutan igapäevaselt erinevaid aktiivõppemeetodeid ja ka digivahendeid. Loomulikult on kõigisse tegevustesse lõimitud õppimine. Kõik tegevused on hästi läbimõeldud ja integreeritud õpetatava teemaga. Lastele meeldivad ka väga erinevad otsimise ja uurimisülesanded. Väga oluliseks pean ka paaristöö ja rühmatöö tegemise oskust. See oskus on vajalik kogu ülejäänud eluks. On ju tähtis, et suudad teha koostööd kõigi enda ümber olevate inimestega.“

Värske õhk ja liikumine on vaimse ja füüsilise tervise aluseks ja seetõttu on vaja ka väikestel õppijatel viibida päeva jooksul õues. Ja liikumisega ka Kadri oma töö planeerimisel arvestab: „Klassiõpetajana mõtlen väga palju sellele, et õpilased liiguksid koolipäeva jooksul piisavalt, et tunnis oleks liikumist ja et meil oleksid aktiivsed liikumispausid vahetundides - on tantsuvahetunnid ja mänguvahetunnid jne.“

Suure mõjuga õpetajatöös on oluline last märgata ja suunata

Loomulikult on suure mõjuga õpetaja ametile kohaselt Kadri oma tööelu jooksul kogenud tohutult palju põnevaid ja südantsoojendavaid hetki. „Õpetaja töö ei ole kunagi igav ja kõige suuremat rõõmu tunnen alati oma õpilastest. Ma elan alati nende tegemistele väga kaasa. Väga uhke on näha oma tublisid õpilasi Eesti elu edendamas. Ma väga naudin tööd ka oma pisikeste õpilastega, nad on kooliteed alustades nii siirad ja vahetud. Rõõmustan ka siis, kui mõni projekt või töö on väga hästi õnnestunud. Väga suur tunnustus on ka see, kui oleme koos leiutanud mõne uue eseme või süsteemi ning Teadusagentuur on pärjanud meid parima leiutaja tiitliga,“ jutustab Kadri, kes usub, et järjepidev ja innukas tegutsemine viib alati sihile. Kadri sõnul on iga õpilane tähtis ja ainulaadne ning õpetaja ülesanne on leida üles talendid ja nad õige tegevuse juurde suunata.