KUULA | Lasteabi podcast: perelepitus aitab peredel hakkama saada ka pärast purunemist
Kui kahe inimese omavaheline kooselu saab läbi, ei tähenda see, et lõppeb ka ühine hoolimine oma lastest. Tihti on aga perekonna purunemist leinavatel lapsevanematel raske leppida kokku, kuidas edasi elada. Sellistel puhkudel tuleb appi perelepitus, kus kolmanda, neutraalse osapoole abil saavad vanemad asjad turvalises kohas selgeks rääkida.
„Juba aasta aega pakume perelepitust suuremates Eesti linnades tasuta riikliku teenusena, selleks, et vanemad saaksid leppida kokku tulevases lapse elukorralduses. Oleme selle aja jooksul võtnud vastu üle poole tuhande perekonna, kellega oleme ühiselt nende läbisaamise reegleid paika sättinud. Enamasti oleme lõpptulemuseni jõudnud,“ selgitab Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnast perelepituse koordinaator Anna Vorobjova.
Perelepituse eesmärk on lahendada lastega seotud elukorralduse toimimine: hooldusõiguse ja elatise küsimused, kelle juures hakkavad lapsed elama, kellega veedavad jõulud ja nii edasi. Lihtsustatult öeldes: perelepituse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv toimiv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja seeläbi sellest ka kinni peavad.
Sotsiaalkindlustusameti ennetusteenuste peaspetsialist Kadi Saar ütleb, et teab perelepituse väärtust, kuna on ise mõni aeg tagasi teenust kasutanud.
„Perelepituses vastu võetud otsused ei pea kehtima lõpmatult: kui midagi muutub, saab alati tulla tagasi ja leppida uutes asjades kokku. Üldjuhul aga pole selleks lepitajat enam vahele vaja, sest inimesed on võimelised ka ise asju lahendama. Perelepituse eesmärk ongi aidata lapsevanematel teha see esimene samm, kus hakatakse üldse ühiselt asju taas korraldama. Lepituse ülesandeks on saada mööda nendest tunnetest, mis pärsivad lapse heaolule mõtlemist,“ mainib Saar.
Pikemat arutelu perelepitusteenuse toimimisest kuula juba saatest!