Isa valus meenutus: olin tööl, kui naine helistas ja teatas, et meie beebiga on midagi teistmoodi. Kaks nädalat hiljem teda enam polnud

„Ma olen nõus sinuga oma lugu jagama, aga ei tea, kas suudan kõike rääkida.“ Minu ees istub Artur* (53), käed tugevalt sõrmseongus ning pilk ekslev. Ta räägib loo oma beebist, keda sai hoida vaid loetud korrad.

„Olime naisega pikemat aega üritanud last saada. Kui ma õigesti mäletan, siis esimese lapsega läks meil aega umbes 3-4 aastat enne kui abikaasa rasedaks jäi,“ räägib mees heldinult. „See oli imeline uudis, sest laps oli väga oodatud. Veel toredam oli hetk, mil pisike ilmakodanik meieni jõudis.“

„Olin tööl, kui mõne päeva pärast helistas naine mulle kodust ja teatas murelikult, et midagi on valesti. Meie laps oli kaks nädalat intensiivis. Ühel päeval tuli arst meie juurde ning teatas, et meil on kaks päeva aega otsustada, mida me edasi tahame teha,