Mis on kogelemine ja millal lapsele abi otsida?

Lapse kõne ja sellega seonduvad iseärasused võivad vanemad muuta väga murelikuks. Paljudel väikelastel esineb ka kogelemist, aga miks see tekib ja millal tuleks sellele tähelepanu pöörata? Vastuse annab Karin Leetsar, kliiniline logopeed Logopeediakliinikust

Mitte kõik kõnelemisel esinevad takistused ei tähenda, et inimene kogeleb. Mõtte väljendamisel või õige sõnastuse otsimisel võib kõnes esineda pause, ümbersõnastamist, sõnade kordamist, täitehäälikute või -sõnade lisamist (näiteks ää..., nagu…). Tähelepanelikum tuleks olla siis, kui takistused esinevad püsivalt ning kaasneb silbi või ühesilbiliste sõnade kordusi, häälikute venitusi, blokke või kõnetakistustega koos on märgata näiteks füüsilist pinget, emotsionaalseid reaktsioone kõnetakistustele, ütlustest loobumist.

Loe siit kolme ema kogemust ja kuskohast saada lapsele tuge ning millised müüdid kogelemisega kaasnevad.

Kogelus algab sageli lapse arengu kiirel perioodil, 2,5–4 aasta vanuses, kui ta õpib sõnu sättima üha keerulisemateks lauseteks ja sooritama täpsemaid hääldusliigutusi.

Kogeluse tekkel pole ühte kindlat põhjust, mõjutajateks on mitu tegurit üheaegselt:

• füsioloogilised faktorid, nt aju struktuuri ja funktsioneerimise eripärad, pärilikkus, sugu;

• keele ja kõne arengu eripärad, nt kõne rütm ja tempo, hääldus­oskused, lause moodustamise oskused;

• psühholoogilised faktorid, nt temperament, ärevusaste, lapse teadlikkus oma kogelusest;

• keskkondlikud faktorid, nt kodune suhtlusstiil, rutiin.

Kogeluse kulg on enamasti laineline ehk sujuva kõne perioodid vahelduvad perioodidega, mil kõnes esineb rohkem takistusi. Kõne sujuvus on ka muutuv, mis tähendab, et laps võib ühes olukorras öelda kõik sõnad välja sujuvalt, kuid teises olukorras on sõna öelda väga raske. Sujuvus sõltub lapse enesetundest, tegevusest, suhtluspartneri suhtlusstiilist ja reaktsioonidest, kõne keerukusest, varasematest kogemustest samasugustes situatsioonides ja mitmest muust tegurist. Kogelus on alati individuaalne.

Loe ka: poeg keeldub riietumast, tirib mänguasju käest ja suhtleb vaid valitutega... arvasime, et tal on autism. Nüüd saime aga päris diagnoosi