Värsked koolijütsid üksi linnaliikluses. Ema: algul olin ikka täitsa ärev, kuidas ta üksinda hakkama saab

„Algul oli ikka väga võõras ja hirmus mõelda, et väike laps liigub üksi. Pabistasin, kas ta tuleb õiges kohas bussist maha ja mis saab, kui ta magab peatuse maha,“ meenutab kahe poja ema Kätlin. Kui esimestel koolinädalatel viivad 1. klassi jütse kooli vanemad, siis peagi saabub aeg, mil laps peab hakkama ise kooli-kodu ning kooli ja trennide-huviringide vahet liikuma. Kuidas aidata tal üksi toime tulla?

Sandra poeg Romet (7) hakkas poega kooliajaks ette valmistama juba lasteaia lõpus. Pere elab Sakus, kus liiklus pole väga pöörane ja vahemaad pole väga pikad. Kätlin oma pojale Henrile (7) enne kooli algust erilist liiklusõpetust ei teinud. „Ta oli suvel juba käinud kodust natuke eemal õues mängimas ning vahel oli sõitnud ka teistega koos bussiga peatuse või paar.“

Tartus Raadil elava Triinu tütred Nora-Liisa (9) ja Loore-Miia (7) hakkasid samuti sel sügisel koos kooli sõitma. Kodust kooli on kolm kilomeetrit ja tüdrukud lähevad sinna bussiga.

Kuidas vanemad end tunnevad, kui nende silmaterad üksinda liiklusesse satuvad ja kuidas on nad teinud kindlaks, et kõik sujuks hästi? Praktilisi nõuandeid jagab ka Lõuna prefektuuri Tartu jaoskonna patrullitalituse juht Argo Arukase