Kas spordilapsi peaks kuidagi teistmoodi menüüga harjutama, rohkem valku tarbima suunama?

Kink: „Kindlasti mitte. Laps las söögu tavalist toitu, peamine, et see oleks mitmekesine ja sisaldagu rohkesti taimset toidukraami ja parajas hulgas ka loomset. Supertoit aga on banaan ja see võiks iga spordilapse kotis tagavaraks olla küll“

Kuidas lapsevanemana aidata trennilapsel kaotusvaluga toime tulla?

Tein: „Lapsed mõtestavad võitu hoopis teistmoodi kui meie, lapsevanemad. Tihti nad rõõmustavad, sest meie rõõmustame ja kurvastavad, sest meie kurvastame, seega on see meie endi teha, kuidas ja kui tugevalt me me võiduga suhestume“

Mehed arutlevad, et lapsel tuleks aidata näha, kui äge on see, et ta pingutab ja proovib teha asju, mida veel ei oska. Lapse enesekindluse kasv toetub just igapäevaste pisikeste edusammukeste märkamisele.

Raamat pakub vastuseid mitmetele dilemmadele. Näiteks, mida teha kui trennikarussell üle pea kasvab. On ju argipäevalogistika paras peenmotoorika, eriti kui peres kasvab mitu last. Siinpuhul soovitavad autorid lapsele iseseisvust anda. Võib juhtuda, et laps on harjunud käima trennis vaid nii, et vanem viib ja toob, see on meeste sõnul ka põhjus, miks enim lastest just 13-14 aastastena trennist välja langeb – taksoteenus lõpeb.

Lisaks leiame vastused küsimustele, kuidas saada aru, et lapsel on anne ja kas andekust saab üldse kindlaks teha? Kas vanem peaks saama trenni pealt vaadata? Kuidas küsida lapselt tema trennide kohta, nii et sealt tuleks ka muud kui „Hästi läks!“

Parim aga mida lapsevanemana teha, on olla oma lapse suurim fänn. Anda talle võimalus mitmekülgselt areneda. Lasta tal proovida mitmesuguseid alasid ja küllap ta leiab nii ka mõne kireala. Oluline on hoida oma lapse pinge väike, ootused ja enesetõestamise vajadus madalad, nii on elurõõm suurem ning vaim terve. Nii ongi tema tõelise potentsiaali avamise võimalus kõige suurem.

Lapse spordiaabits“ raamatu toimetas Evar Post ja illustreeris Eerik Kändler


Vaata ka toredat galeriid esitlusest!

Jaga
Kommentaarid