Merit Raju teadlikust paarisuhtest: kui teame, et tahame kokku jääda, on ka lihtsam probleemidele lahendusi leida

„Teadlik paarisuhe ei tähenda seda, et kõik oleks alati lilleline,“ ütlevad Merit Raju ja tema abikaasa Tauri Vahesaar oma raamatus „Püha armastus“.

Kord tuli Meriti laps koolist mõistatusega.

„Tuleb hobustega, läheb härgadega?“

Õige vastus on tüli.

Kuidas käituda pingelisel hetkel?

Merit selgitab, et käitumismustrid pingeolukorras on inimeste lõikes erinevad: kes vaikib, kes selgitab. Merit avastas, et ta ise kasutab pinges olles ohvri ja päästja rolle. Stressis olles põgeneb või toimetab. Tema abikaasa kasutab hangumist. „Ma ehk ei tule lihtsalt adrenaliiniga toime ja see paneb mind tegutsema. Mõni teine võib samal ajal voodile pikutama minna, kuni stress üle läheb,“ kirjeldab Merit.

Meriti sõnul saab määravaks see, kas selline käitumine tundub kaaslasele turvaline või mitte. Tavaliselt see teisele turvaline ei tundu ja seepeale tõmbutakse veel enam oma mustrisse ja vajatakse “oma aega“, et jälle tasakaalu saada.

Ükskord küsis Merit oma abikaasalt, mida siis teha, kui neil on omavahel pingeline seis, aga õrnused ja puudutused ei aita. Ei aita ka enese kehtestamine ja ütlemine „palun vaata mulle otsa.“ Vastu seina tagasi põrgatades tuleb ka „Armastan sind“. Mida siis veel teha saab? Rääkida, kuidas ta end tunneb? Tunnistada, et ta on kurb ja abitu? Merit ja Tauri leppisid kokku, mida öelda, kuidas toimida. Ja see kokkulepe koos teadmisega, et nad pühenduvad teineteisele, aitab alati.

Paremad mõtted toovad paremaid emotsioone

Emotsioonil läheb neuroloogiliselt oma raja ajurägastikus läbi tegemiseks ainult 90 sekundit, pärast seda ta vaibub ja haihtub. Just seda ajuteadlased kinnitavad.

„Aga kui palju me oleme sellele kinnitust saanud? Mitte eriti sageli. Vahel on emotsioon nagu rakett, hetkega nullist sajani kiirendusega. Ja see saab lennates kuidagi kütust juurde. Sest emotsioonide kütuseks on mõtted. Ja seda meie ülakorrus oskab hästi jahvatada. Vähemasti mul,“ nendib Merit.

Niisiis tuleb mõelda paremaid mõtteid, mis tooksid kaasa paremaid emotsioone. Valida parim mõte, mis selles olukorras võimalik.

„Meil on omavahel kokkulepe, et teame alati, et soovime teineteisele head ja kõik on armastus. Kõik, mis sedasi ei paista, on eksitus või kommunikatsioonihäire. Ja me teame, milline turvalisus on pühendunud suhtes ja teadmises, et tahame jääda kokku. Nii on lihtsam uskuda, et leiame igale probleemile lahenduse. Tegelikult mitu,“ räägib Merit.

Milline on teadlik partner?

• Teadlik partner ei raputa haavale soola.

• Ta teab meie lugusid.

• Ta võtab arvesse meie hellasid kohtasid

Kui Meritis miski aktiveerub ja ta tunneb tugevamaid emotsioone, küsib ta endalt:

• Mida see minu jaoks tähendab? Kas see on tõsi?

• Millal ma esimest korda nii tundsin?

Merit usub, et mõtted ja olukorrad lülitavad vastusena muutuvatele keskkonnatingimustele kindlaid geenikomplekte väga kähku sisse ja välja.

Hiljuti luges ta uuringut, kus 42 abielupaari pandi arutlema esialgu neutraalsel teemal ja seejärel pool tundi teemal, mis oli olnud nende hiljutise tüli põhjuseks.

Selgus, et selline pingeline vestlus surus alla geeni, mis reguleerib haavade paranemist. Ja kui vestlus läks üle tüliks, olid need geenid alla surutud lausa 40%! Seda ei saa ju endale lubada, kui elu kallis!

Kuidas siis sõnadel ja enesetundel sabast kinni saada? Merit selgitab, et rahustava hingamise ja teineteise hoidmise abiga tuleme kahe minutiga tagasi harmooniasse ja saame edasi juba rahu pinnalt suhelda ilma, et geene “raisku“ läheks.