Gerli Padar-Parmas: marru ajab, kuidas teistel kõik kohe meelde jääb, aga mina pean pusima, et saada aru, kumb jalg on vasak, kumb parem
Gerli on naine nagu tornaado. Ta laulab, näitleb, tegeleb sotsiaalmeedias sisuloomega, kasvatab lapsi ja hommikuti jõuab veel EMS-i trenni ka. Selle kõige juures kõlab tema suust eriti uskumatult, et tal ei tule asjad sugugi lihtsalt.
Detsembris lavastub uus Lotte kogupereetendus „Lotte ja kadunud jõuluvana“. Gerlil on seal kanda nimiroll. „See tuleb väga meeleolukas ja eelmisest veel rohkem suunatud kogu perele – palju saab olema ridade vahelt lugemist täiskasvanutele, selline muhe ja vaimukas,“ lubab naine.
Nagu eelmises etenduses, kehastub seegi kord Gerli tütar Camilla (9) Lotte väikeseks õeks Roosiks. Kuigi Gerli kartis tookord, et koos lapsega saab projekt tema jaoks olema topelttöö, siis endagi üllatuseks oli kogu protsess hoopis äge kogemus. „Camillal olid kõik tekstid enne mind peas. Ja ma rõhutan – kõik tekstid! Peale proovipäeva teatas issile kodus uhkelt, kuidas Sepo küsis tema käest, et mis see Adalberdi järgmine lause oligi,“ meenutab Gerli. Laule on lavastuses palju ja need pole laulja sõnul üldse lihtsad.
Mina Camillat ei õpeta. Mul puudub selleks kannatlikkus.
Ema ja tütar kuulasid uued laulud koos läbi, aga õppimine käib eraldi. „Võtsin vastu otsuse, et mina ise teda ei õpeta, lasen seda teha abilistel. Mul endal puudub kannatlikkus, ja pedagoogigeen lööb teisiti välja,“ naerab naine. Ta on küll näiteks lasteaedades muusikatunde andnud ja seda nautinud, aga oma lastega on tema sõnul kõik keerulisem. „Emana on mul raske oma last õpetada. Olen perfektsionist ja mulle ei mahu pähe, et kui ühe korra on midagi välja tulnud, siis kuidas pärast enam ei tule!“
Kooliasjad on laste enda vastutus
Tihedam prooviperiood algab peagi pihta ja jääb Gerli sõnul küllalt lühikeseks, mis tähendab ka suurt intensiivsust. Selleks valmistumise ajal tuleb Camilla kooliasjadega suures osas iseseisvalt hakkama saada. Puudumisi saab tal olema ohtralt – terve kuu jagu. Kui laulutekstide autor Leelo Tungal Camilla kooli pärast muret tundis, kinnitas lavastaja Ain Mäeots, et kõik aitavad. Tema näiteks võib võtta enda peale ajaloo ja kirjanduse (kaval valik, neid aineid 3. klassis veel pole, naerab Gerli). „Camilla teab, et sel sügisel tuleb veidi rohkem pingutada ja ta on tubli, ma ei muretse.“
Kooliasjad on üldiselt Camilla enda rida – Gerli pole ema, kes lastega õpiks. Ta usub, et õppida antakse asju, mida laps peab olema suuteline ise õppima. „Kui ta vajab abi, siis muidugi aitan. Aga ta peab siiski oma asjade eest ise vastutama ja need ise ära tegema.“
Prooviperiood pole aga keeruline ainult tütrele, vaid ka emale endale. Lisaks muusikanumbritele ja tekstile tuleb paika saada ka tantsuline osa. Kuigi Parmaste peres on tants olulisel kohal, siis naise sõnul on just see temal endal nõrgaks kohaks. „Camilla on selles osas minust parem. Meil on kokkulepe, et hoopis tema õpetab mind. Mina vajan aega. Vaatan ja mõtlen. Ei oska nii, et tehakse ette ja teen kohe järgi. Aastaid tagasi kõndisin nii mõnestki muusikali liikumisproovist mossis näoga lihtsalt minema. Et kui kohe ei tule perfektselt – selge, siis ma ei teegi! Nüüd ütlen koreograafile kohe, et pole vaja muretseda, ma peas teen kaasa ja vetšerom budet“
Paljud arvavad, et tantsimine on mulle lihtne, tegelikult võtab isegi lihtsa koreograafia õppimine mul kaua aega.
Gerli selgitab, et nooremana ajas teda marru, kuidas teistele jääb kõik kohe meelde, aga tema peab pusima, et saada aru, kumb käsi-jalg on vasak ja kumb parem. „Kuigi paljud arvavad, et tantsimine on mulle lihtne ja tuleb kergelt, siis tegelikult võtab isegi lihtsa koreograafia õppimine mul kaua aega. Ma lihtsalt petan hästi ära!“
Koos esinemine liidab
Lotte kostüümi tõmbas Gerli esimest korda selga aastal 2008, praeguseks on sellest 15 aastat ja ta on Lottega suuresti üheks kasvanud. Gerli tunneb meeletut tänu, et saab koeratüdrukut mängida ja peab seda oma elu üheks jackpotiks. „See roll on teinud mind paremaks inimeseks, nii palju õpetanud ja andnud kogemust, mida ma iseendana esinedes ei saaks. Lotteks kehastumine annab mulle justkui supervõimed! Ma olen nii julge, igas mõttes. Kujutage ette seda vabadust, õnnetunnet, armastust, mille annab siiras ja stabiilne julgus olla just see, kes sa oled. Vähesed saavad oma elus seda tunnet kogeda. Gerlina ma alles õpin, aga tean, et tunneli lõpus on valgus.“
Esinema kutsutakse Gerlit praegu pooltel kordadel Lottena, pooltel tema endana. Viimasel ajal saab Lottele seltsiks kutse ka Roosi. Gerli on sellega rõõmsasti nõus, et tütar rohkem lavakogemust saaks. Ka on neil omavaheline kokkulepe, et osa esinemistelt teenitud summast saab Camilla endale, tal on peas olemas list, mida teenitud rahaga osta.
Ühtlasi tähendab koos esinemine Gerli ja Camilla jaoks väga mõnusat kvaliteetaega. Koos seatakse asjad valmis, Camilla valib autos muusika, tihti jäävad nad kuskile ööseks, käivad spaas. „See on meie oma aeg. Martin on vahel tahtnud kaasa tulla ja korra ka tuli, aga siis Camilla vaikselt sosistas, et ärme järgmine kord issit võta, kahekesi on mõnusam,“ itsitab ema.
Amandaga on meil kvaliteetaega vähem. Vanus on selline, kus kaaslased on olulisemad.
Esiklapse Amandaga saab ema kvaliteetaega vähem, tunnistab Gerli ausalt. „Eks vanus ole selline, et kaaslased on olulisemad. Kui kuus kuud näed last kodus nagu kuuvarjutust, ega siis ei saa ju mingist kvaliteetajast väga ka rääkida. Aga kui meil need hetked on, naudin ma neid väga.“
Roll on teinud paremaks inimeseks
Lotte ja Gerlina esinemine on naise jaoks kaks täiesti erinevat asja. On ju ka publik väga erinev. Lottena esinedes tuleb enamasti rinda pista kõige karmima publikuga üldse: lastega. „See on väga raske publik, ülimalt aus. Kui sa oled laste jaoks igav, on seda kohe näha,“ nendib naine. Kui küsida kumba rolli Gerli eelistab, tal vastust pole. „Lottena esinemine on lihtsam. Need laulud ja kogu Lotte maailm loovad minu jaoks sellise turvalise ja tuttava energia, mida suure rõõmuga publikuga jagan. Gerlina olen küll mina ise, aga pean rohkem kohanema vastavalt publikule. Kas ma sinatan, kas ütlen daamid-härrad, kas võin neid sõpradeks kutsuda. Lottena oskan ma paremini olla ja tean, mida teha.“
Koeratüdrukuks kehastumine annab ka näitlejale palju andeks. „Lotte võib näiteks nimesid kogemata valesti hääldada. Kui Lotte läheb päevajuhiks ega tea vallavanema nime, siis võib ta süüdimatult küsida, et oi, aga mis sinu nimi on? Kui Gerli ei teaks vallavanema nime, oleks asi kehv.“
Austab otsekohesust ja ausust
Gerli räägib, et võib elus üsna terava ütlemisega olla ja keegi teda väga kritiseerima ei kipu. Välja arvatud Amanda. Tema on ainus, kes Gerlit korrale kutsub. „Tema on see, kes julgeb mulle asju öelda. Küsib, miks ma pean midagi nii teravalt ütlema või teatud tooniga rääkima. Mulle meeldib, et ta on minuga aus ega proovi mulle meeldida.“ Amandast rääkides kõlab Gerli hääles suur uhkusenoot. Ta on uhke, kui eluterve ja enesekindel suurem tütar on.
Otsekohesust hindab Gerli sügavalt ka inimestes üleüldiselt ning teab, et on ka ise suur otse ütleja. „Ma ei mõtle seda kunagi isiklikult ega solvanguna. Aga ma ei oska teistmoodi. Arvasin, et vanusega läheb paremaks, aga on hoopis hullemaks läinud!“
Arvasin, et vanusega läheb asi paremaks, aga on hoopis hullemaks läinud.
Ausus on talle vajalik ka laste igapäevaelus. Näiteks äparduste osas, mida ikka juhtub. Korduvalt on Gerli tütardele seletanud, et armastus nende vastu on tingimusteta ja see, kui ta närvi läheb, ei tähenda, et ta armastaks neid vähem. Kinnitab, et on viimane, kelle eest oma jamasid varjata. „Ma arvan, et alati peab kohe ütlema. Kui ikka ajad mingit asja valge vaiba peale, siis tule ja räägi kohe ära, mitte ära hakka ise mingite vahenditega seda kõike veel laiali ka ajama. Camilla vahel ikka ei julge, pelgab mu esimest reaktsiooni. Ma ise kardaks ka :)“ Sel põhjusel on nende kodus praegu keelatud näiteks kõiksugused limad ja targad plastiliinid.
Karmiks emaks Gerli end siiski ei pea. Sõbrannad iseloomustavad teda hoopis kui helikopter-kanaema ning ei mõista, miks ta peab pidevalt Camillale mingeid asju meisterdama või nägudega võileibasid söötma. „Mulle meeldib! Ja ma loodan, et ta teeb neid kunagi enda lastele ka,“ muigab naine. Seda tunnistab ta küll, et ajab näpuga kõiges järge. Kõiges peale Amanda e-kooli, kus ta enda sõnutsi polegi kunagi käinud. „Seal ajab seda järge Martin. Mis me ikka topelt tööd teeme.“