Perearst Marje Oona: Gripp võib viia lapseootel naise haiglasse

Kas vaktsineerida või mitte? Lapseootel naised peaksid nii enda kui lapse kaitseks kindlasti kaitsesüsti ära tegema.

Oktoobri keskpaigast saavad gripiviiruse riskirühma kuulujad end tasuta vaktsineerida gripiviiruse eest. Tartu ülikooli peremeditsiini kaasprofessor ja Ränilinna perearstikeskuse perearst Marje Oona juhtustas kõiki, sealhulgas lapseootel naisi seda võimalust kasutama.

Rasedate jaoks võib gripp kulgeda palju raskemalt kui tavaliselt noortel täiskasvanutel ning võib rängalt mõjutada ka veel sündimata last. Vaktsineerimine kaitseb Oona sõnutsi mõlemat, nii lapseootel naist kui ka tema last enne sündi ja esimestel elukuudel pärast sündimist.

Kui ohtlik on gripp lapseootel naiste jaoks?

Gripp võib ohustada naisi raseduse igas trimestris. Sellesse haigestumine on rasedate seas küll täpselt nii sage kui mitterasedatel naistel, kuid lapseootel naiste jaoks võib haiguse kulg olla palju raskem. „Uuringud näitavad, et kuigi kõigil lapseootel naistel ei möödu gripp raskelt, on neid mitte lapseootel naistega võrreldes siiski oluliselt suurem osakaal neid, kellel võib tekkida vajadus haiglaraviks,“ selgitas Oona. Gripi tagajärjel võivad rasedatel tekkida südame-veresoonkonna tüsistused ja kopsupõletik. Kui naine nakatub grippi raseduse esimeses kolmandikus, on suurenenud ka raseduse katkemise risk.

Grippi põdevate rasedate naiste veel sündimata lastel on aga suurem risk enneaegseks sünniks või väikeseks sünnikaaluks. Lisaks kinnitavad uuringud, et kui grippi põetakse raseduse esimesel trimestril, on mõnevõrra suurem tõenäosus ka kaasasündinud arengurikete tekkeks.

Miks ohustab gripp lapseootel naisi rohkem?

„Rasedus on teatud määral immuunpuudulik seisund – selleks, et loode saaks kasvada ema organismis, on immuunvastus raseduse ajal mõnevõrra allasurutud. See tähendab, et erinevaid haigusi nagu grippi võidakse põdeda raseduse ajal raskemini,“ rääkis Oona.

See, kui paljudel lapseootel naistel gripp raskemini kulgeb, sõltub paljuski parasjagu ringlevatest gripiviirusest. „Päris ohtlik oli olukord aastatel 2009 ja 2010, kui meil oli Eestis ka rasedate seas gripist põhjustatud surmajuhtusid ja üsna palju neid naisi, kes vajasid intensiivravi. Hilisematel hooaegadel on viirused olnud natuke leebemad,“ rääkis perearst Oona.

Mis aitab rasket haiguskulgu ennetada?

„Vaktsiin on kõige kindlam gripi ennetusmeede,“ ütles Oona. Lisaks sellele, et vaktsiin aitab kergendada haiguskulgu ema jaoks, on see väga oluline ka lapse jaoks. „Kui vaktsineerida raseduse ajal, kanduvad ema kehas tekkivad antikehad üle loote vereringesse ja kaitsevad last pärast sündi esimestel elukuudel gripi eest,“ rääkis perearst. See on kiirem viis antikehade saamiseks ja hea võimalus lapse kaitseks, sest gripivaktsiini ei saagi teha alla kuuekuusetele imikutele.

Kas gripivaktsiin on ohutu?

Maailmas vaktsineeritakse igal aastal hooajalise gripivaktsiiniga miljoneid lapseootel naisi ning see vaktsiin on neile ohutu ja kasulik valik kõigis raseduse järkudes. „Vaktsiini antigeenid ja teised koostisosad ei ole raseduse ajal kahjulikud. On tehtud suuremahulisi uuringuid, mis näitavad selgelt, et gripi vastu vaktsineerimine ei suurenda kaasasündinud arengurikete, enneaegse sünni ega raseduse katkemise riski,“ ütles Oona. Ta rõhutas, et vaktsiin ei pruugi alati haigust ära hoida, kuid leevendab haiguskulgu oluliselt.

Kus, millal ja kes saavad end tasuta vaktsineerida?

Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiin kättesaadav kõigile lapseootel naistele, aga ka teistele riskirühma kuulujatele ehk kõigile üle 60-aastastele, kõigile 6-kuustele kuni 7-aastastele lastele ning kõigile krooniliste haigustega kuni 19-aastastele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt grippi haigestuda. Vaktsiinisüsti saamiseks tuleb pöörduda perearsti poole, vaktsineerimist pakkuvasse apteeki või vaktsineerimiskabinetti. Lähemalt saad nende kohta uurida siit!

Vaktsiini oleks Oona sõnul kõige parem teha enne gripihooaja algust, seega juba praegu oktoobris. Üks kaitsesüst tehakse õlavarre piirkonda. Vaktsineerimise tavalised kõrvalnähud on süstekoha valulikkus ja punetus. „Mõnel inimesel võib tekkida ka peavalu, lihasvalu, palavik, väsimus või iiveldus, kuid kõik need kõrvalnähud on kerged ja mööduvad kiiresti,“ selgitas Oona.