40ndates ema sõprade otsimisest: lootsin leida kedagi, kes mind mõistaks, aga kõik huvitusid vaid endast, oli raske jääda positiivseks

Kui lihtne või raske on leida 40+ vanuses lastega sõpru? Mina olen istunud kohvikutes ja seisnud kooliväravas, kuid ei ole suutnud leida ühtegi. See kõik sai alguse, kui olin saanud Ruperti emaks. Seitse aastat tagasi.

Ma astusin beebide loovustoa uksest sisse. Peatusin lävel. Tuba kihas emadest, nende titadest, värvilistest pallidest ja rätikutest. Olin tulnud beebiga loovustuppa, et leida sõpru. Tänu taevale, et inimesed siin nii lahked olid. Minu laps sündis kaugel kodumaast, Londonis, ja tundsin end selles linnas väga üksi.

Viimaks koorus loovusringis käijate seast välja kaks ema, kes mu tähelepanu köitsid. Küsisin nende telefoninumbrid ja kutsusin neid kohvikutesse, parkidesse, jalutuskäikudele. Aja möödudes aga hakkas mulle tunduma, et neil kahel klappis jutt paremini omavahel kui minuga. Tundsin, et ei tekkinud sünergiat. Viimaks tuli lootusrikkalt alanud sõprusele lõpp. See juhtus, kui kumbki naine ei ilmunud kokkulepitud ajaks kohvikusse.

Oli aeg, mil ma lapsega üksi toimetasin. Mees töötas pikki tunde,