„Igal emal on hetki, kus ta tunneb, et tahaks kõigele käega lüüa, metsa põgeneda ja kolm kuud oma perest eemal olla“

Mõttekoorem on see nähtamatu töö, mis langeb peres reeglina emade õlule, hoolimata sellest, kas nad ka kodust väljaspool leivaraha teenimas käivad või mitte. Kuigi asjad on nii olnud läbi põlvkondade, on selle koorma suurusest rääkima hakatud alles hiljuti.

Veel sada aastat tagasi oli normaalne, et pereisad käisid tööl, emad aga hoolitsesid kodus majapidamise ja laste eest. Aja möödudes muutus ühiskond, naistele tekkis hulgaliselt karjäärivõimalusi, mis lubasid neil endid defineerida ka kellegi teise kui lihtsalt pereemana. Kahjuks aga ei muutunud ootused naistele koos nende sisenemisega tööturule – laste ja majapidamise eest hoolitsemine on siiani peamiselt naiste õlul.

2021. aastal tegi Tartu ülikooli järeldoktor Katrin Schwanitz uurimuse, mille tulemused näitasid, et koduses ajakasutuses valitseb ebavõrdsus nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. On tavaline, et enamiku kodutöid teeb Eesti peredes ära ema.

Kuidas saaksid partnerid ja abikaasad, samuti vanemad lapsed aidata ema mõttekoormat vähendada, selleks et tema läbipõlemist vältida?

Esimene samm on