TUTVU LOTTE UUE RAAMATUGA | Loe tasuta esimest peatükki raamatust „Leiutajateküla pulmapidu“

Sel sügisel ilmus Janno Põldma sulest koos Heiki Ernitsa kaunite illustratsioonidega uus raamat armastatud Leiutajateküla tegelastest „Leiutajateküla pulmapidu“. Lustakas raamat, kus seiklevad laste jaoks juba tuttavad tegelased, pakub toredat lugemist nii väikestele kui suurtele. Pere ja Kodu pakub sulle aga siinkohal võimalust raamatu esimeste peatükkidega järjejutuna tasuta tutvust teha!

1. peatükk, kus jänes Mihkel lööb varba valusasti ära

Jänes Mihkel lõi hommikul voodist tõustes varba ära. Niisuguseid pisiasju juhtub unise peaga ikka ja väike valu käib asja juurde. Aga seekord paistetas varvas suureks nagu küps ploom.

Mihkel kannatas lõunani ja otsustas siis minna Leiutajateküla arsti, doktor Ave juurde. Mihkel ei olnud Ave polikliinikus varem käinud, ta kolis Leiutajatekülla alles hiljuti. Enne elas Mihkel kuulsas Jäneste Tornis.

Kuulus oli maja sellepärast, et nägi välja nagu laste ehitatud suur klotsidest torn, ainult et klotside asemel olid siin naljakad üksteise otsa ehitatud puust uberikud. Jäneste Torn sai elanikke täis juba ammu enne, kui ehitamine lõppes, jänestele lihtsalt meeldis ninapidi koos olla, juttu ajada, laulda, tantsida ja porgandikooki süüa. Kuid mõnikord oli elanikke liiga palju ja siis hakkas torn ohtlikult kõikuma.

Et hullem ei juhtuks, pidi osa elanikke sellistel puhkudel tornist lahkuma. Tõmmati liisku ja lahkujad läksid uut elupaika otsima. Kes leidis selle lähemalt, kes kaugemalt, kes läks Leiutajatekülla. Pärast viimast kõikumist – kolm jänest pidasid siis korraga sünnipäeva – sattus Mihkel loosi tahtel lahkujate hulka. Kuna mõned tema sugulased elasid Leiutajatekülas, seadis Mihkel sammud sinnapoole.

Mihkel võeti Leiutajatekülas ruttu omaks. Aga leiutajat Mihklist ei saanud, tal oli amet juba olemas – tema isa ja vanaisa olid Jäneste Tornis korstnapühkijad. Vanaisa õpetas omal ajal isa välja, isa võttis omakorda väikese Mihkli juba varakult katusele kaasa. Ja kui saabus Mihkli kord, oli tal amet ammu selge. Leiutajateküla elanikud kiitsid noormehe tööd, ka korstnad jäid temaga rahul. Paljud korstnad olid suured lobisejad ja Mihkel osutus heaks kuulajaks.

*

Jänes Ave suguvõsa elas Leiutajatekülas juba mitmendat põlve. Kõik nad olid tublid arstid, aga doktor Ave oli eriline. Sellepärast, et ta mitte ainult ei ravinud, vaid ka leiutas pidevalt uusi ravimeid juurde. Tema mõtted olid kogu aeg haiguste ja arstirohtude juures. Riiulid polikliinikus olid ääreni täis purke ja pudeleid erinevate salvide, siirupite, tinktuuride, mikstuuride, leotiste ja kompressidega. Neid oli palju rohkem kui Lotte emal keldris moosipurke. Kes iganes polikliinikusse tuli, sai abi vähemalt saja erineva haiguse vastu.

Leiad raamatu Tammerraamatu kodulehelt ja Rahva Raamatust.