„Laste ja noorte puhul pole vaja kõike kirjutada kohe seksuaalse vääriti tegemise kategooriasse, tihti on tegemist kas lihtsalt käitumisega, piiride kompamise või uudishimuga, mille taga pole midagi vägivaldset. Nendel juhtudel tuleb laste ja noortega lihtsalt rääkida, selgitada, miks nende tegu on ehk väär või teisele poolele ebameeldiv. Enamasti saab niimoodi suurem osa probleeme lahendatud,“ räägib Mahoni.

Lastemaja ongi koht, kuhu saavad nii lapsed ise, lapsevanemad kui ka õpetajad kõikide oma küsimustega pöörduda. Oluline on aga nii kodus kui ka koolis märgata, kui käitumises on midagi muutunud, ja uurida, mis võib olla selle põhjus. Samamoodi tuleb mõistvalt suhtuda, kui lastel või noortel on küsimused oma orientatsiooni teemadel, oma keha ning selle arengu kohta ja nii edasi.

„Probleem on muidugi hoopis teine, kui me räägime täiskasvanutest, kellel on soov lapsi seksuaalselt kasutada või on seda juba teinud ja jõudnud minu juurde ravile kui kriminaalselt karistatud seksuaalkurjategijad. Kuid minu kabinetti leiavad aina rohkem tee ka need inimesed, kes vabatahtlikult tahavad saada lahti mingitest mõtetest või soovivad saada vastust oma mingile käitumisele või mõttele,“ selgitab Veem.

Pikemat arutelu noorte seksuaalkäitumise teemadel kuula juba saatest!

Erinevat informatsiooni oma seksuaalsuse ja muude seksiga seotud küsimuste kohta annab veebileht seksuaaltervis.ee. Sinna saab ka anonüümselt jätta enda küsimusi, muresid ja mõtteid, neile vastavad oma ala spetsialistid! Lastemaja ja laste seksuaalse väärkohtlemise kohta saab täpsemat infot lastemaja kodulehelt! Veel võib olla abi Sensoa lipusüsteemist, mis on meetod laste ja noortega töötavatele spetsialistidele aitamaks hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte.

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja peaspetsialist Kätlin Mahoni ja Viljandi haigla psühholoog Margus Veem.
Jaga
Kommentaarid