Taavi Eilati kolumn | „Pane telekas käest ära!“ hõikas laps mulle keset mängu. Nii kutsub ta telefoni

Ärge vaadake televiisorit! See lause vasardab mu peas, kui jõuan lastega kohvikusse, kus teler vahetpidamata mängib, või külla sõpradele-sugulastele, kelle kodus on taustafooniks pidevalt jooksvad multikad, kokasaated, spordimängud või muusikakanalid.

Tihti ei vaata seda hiiglaslikku ekraani mitte keegi, kes seal ruumis pidevalt viibib. Aga kui mina sinna kahe ja poolese Hõbega kohale jõuan, on tema pilk ainiti pühendatud sellele sähvivale ekraanile.