Ja kuigi kunstkuuse ülespanek ja ehtimine oli käkitegu, siis aegapidi unustasin ma puu kuusejala sisse paigutamise horrori ja igatsus päris puu järele hiilis aasta-aastalt lähemale. Toas puudus kuuselõhn ja puul igasugune omapära. Jah, sa võid seda küll ehetega luua, aga see puu on igal aastal ühesugune – lõhnatu, iseloomutu, ei torgi, ei aja okkaid ja on kogu aeg sirge! See oli steriilne jõulupuu ajakirja kaanelt. Sellel puudus hing. Kadedusega kuulasime teiste perede lugusid metsas käimisest, õige puu leidmisest, ja kõik alati kiidavad just neid puid, mis on päris. Mitte kasvanduse, mitte kunst-, vaid neid päris metsakuuski. Need aga nägid alati nii hõredad välja ja üldse mitte sellised, nagu filmimaailm tahab, et me jõulukuuske näeksime – tiheda, täidlase, perfektsena. Ja ometi märkasin just päris metsakuuski, mis nägid välja sellised, nagu nad olid siis, kui mina veel väike olin.

Tegelikult oli see tükk eneseanalüüsi, et lahti lasta mõttest, et meie kuusk ei pea olema täiuslik. Et see saab olema omanäoline. Selline, mis kasvanduse müügiplatsil viimaseks jääks. Just sellist ma tahtsingi. Tegelikult ei olnudki puu tähtsaim asi, mis mul selle teemaga meeles mõlkus, vaid võimalus luua perega mälestusi. Sellised rutiinist välja tulemised, kus me teeme midagi erakordset, milleks kuuse metsast toomine kahtlemata on, jäävad lastele (ja ka vanematele) eluks ajaks meelde.

Kui sul endal metsa ei ole, siis päris igasse metsa mälestusi looma minna ei maksa, sest mälestusi saab luua igas metsas, aga kas need on need, mida sa endale soovid, on omaette küsimus. RMK metsast on aga täiesti lubatud endale jõulukuusk koju tuua. Tuleks ainult jälgida, et ei võtaks sellist kuuske, millel on lootust suureks kasvada. Sihtida tuleks neid, mis ei saa pikaks sirguda – tee ääres, kraavipervel, elektriliinide all, suurte puude varjus.

Lapsed prouaga autosse laaditud ja kaart RMK metsadega äpis avatud, olime me umbes 20 minutiga soovitud paigas. Kas te olete talvel metsas käinud? See totaalne vaikus ja idüll, mis meil hetkel metsades suure lumega valitseb, on üks paremaid stressimaandajaid, mida endale soovida võiks. Jäime kõik 30 sekundiks vait, et kuulata metsa. Mitte. Ühtki. Heli. Suvel on laululinnud selle vaikuse täitnud võimsa vidinaga. Talvel on totaalne vaikus. Isegi mööda lipsav orav seisatas, vaatas meie suunas, justkui nuputades, kas me oleme ikka päris, ja jäi samuti vaikust kuulama.

Pärast mitme kuuse lumest puhtaks raputamist ja valiku tegemist jäi sõelale kaks meelepärast. Üks kahe tipuga ja teine see, mis tee meie koju leidis – umbes 2,8-meetrine kuusk. Maksmine on tehtud ülilihtsaks – tasulise telefonikõnega olimegi kuusepoisi ametlikud omanikud. Meie oma läks maksma 13 eurot. See on keskmiselt 6–10 korda soodsam hind kui selle tihedatel ja tüsedatel vendadel müügiplatsidel.

Kogu see ettevõtmine – laste ja abikaasaga talvises metsas sumpamine, karge ja mõnusa metsaõhu nautimine, ühine vaikuse kuulamine, sobivaima kuuse leidmine – täitis mu hinge ja südame selle õige jõulutundega. Ka see kuuselõhn ja selle ehtimine on lahutamatu osa jõuludest. Kõik see oli minu jaoks emotsionaalselt nii rahuldust pakkuv, et ma olin totaalselt unustanud, kui kuramuse jube töö on see kuuse ülespanek! Üles me selle aga saime. Sirgelt! Peaaegu sirgelt.

Äpi „RMK Loodusega koos“ abil saab metsast endale kuuse osta kuni selle aasta lõpuni.

Rohkem infot riigimetsast jõulukuuse toomiseks leiad siit.

Jaga
Kommentaarid