Peatoimetaja veerg | Lapsed õpetavad rööprähklemist ja keskendumisoskust kõige jaburamates olukordades
„Võta mind tööle kaasa. Olen vaikne nagu hiir!“ Nende sõnadega lunib mu neljane tütar end mulle kontorisse kaasa. Pool tundi hiljem jookseb see hiireke ennastunustavalt mööda toimetust ringi, viskab palli siia ja sinna ning uurib kolleegidelt, mida nad seal arvutites nii pingsalt teevad. „Vaikne nagu hiir.“
Kuidas sa töö- ja pereelu ühildada suudad? Küsimus, mida on minult mu peatoimetajakarjääri jooksul enim küsitud. Aus vastus on, et ega alati ei suudagi – ikka jookseb mõni tööasi pereaega ja pereasi tööaega sisse. Aga mulle tundub, et see ei sõltu üldse ametist, vaid sellest, kui palju ja mis vanuses lapsed on. Arvan, et iga vähegi vastutusrikas töö on kolme lapse kõrvalt väljakutseid pakkuv.
Kogu aeg toimub midagi – trennid, kontserdid, peod, laadad, lasteaiakaaslaste sünnipäevad ja arstiajad. Kellelgi on nohu ja keegi läks õpetajaga tülli. Nagu kolm allikat seekordses rubriigi „Puudutab“ looski ütlevad – kõike on pidevalt liiga palju ning tööd on selle kõige keskele keeruline sobitada. Samas olen väga nõus ka Taavi Eilatiga, kes toob välja selle kõige positiivse külje – lapsed on parimad töö tõhustajad. Ma arvan, et just see on asi, mis ka mind tööl ja pereelus edasi kannab.
Mind ei sega enam ammu, kui kuuene ja neljane keset kodukontoripäeva kaisuloomasõda peavad.
Lapsed panevad meid kiirelt tegutsema ning õpetavad rööprähklemist ja keskendumisoskust kõige jaburamates olukordades. Mind ei sega enam ammu, kui mu kuuene ja neljane keset kodukontoripäeva lärmakat kaisuloomasõda peavad. Eile toimetasin üht äärmist täpsust nõudvat artiklit samal ajal, kui pesamuna mind oma põsepuna ja juuksekriitidega meikis. Kontoris ringi kalpsav vaikne hiir häirib tõenäoliselt mu väikelasteta kolleege, aga minul ei pane enam kulmugi liikuma. Ja kui viis tuhat tähemärki on vaja kolme tunniga ära kirjutada, siis saab see kolme tunniga ka kirjutatud – vahet pole, millises keskkonnas.
Näen, et samad supervõimed on omandanud ka mu töökaaslased, kel väiksed lapsed. Seega uue aasta puhul vihje värbavatele juhtidele: võite arvata küll, et väikelaste vanematel on tegemist nii palju, et töö on aina tagaplaanil, tegelikult aga emadel-isadel kohusetunnet jagub ning tellitud töö potsatab vajalikku postkasti täpselt enne kella viit – sest lasteaiapidu ei või oodata.
Tegusat uut aastat kõikidele rööprähklejatele ning võimalust selle kõige keskel vahel ka hinge tõmmata!