„Issi, eile ütlesid sa, et meil on oma toas vabadus!“ teatas tütar.

Mul jooksis juhe kokku. Mis kuradi vabadus?! Õnneks ei jõudnud ma midagi öelda, sest korraga tuli meelde, et olin tõesti vabadusest rääkinud. Lapsed olid elutoas joonistanud suurtele paberitele oma maailmasid ja teinud seejuures väga valju häält. Mina aga püüdsin kõrvalkabinetis artiklit kirjutada. Lõpuks läksin lärmi täis elutuppa ja ütlesin: „Teate, lapsed, ma aitan teil need paberid teie tuppa viia. Paneme vaheukse kinni ja siis võite teha, mis tahate – oma toas on teil selleks täielik vabadus.“

Olen 20 aastat mööda koole käies rääkinud 15- ja 17aastastele vabadusest, aga kuidas rääkida sellest väiksematele lastele? Õnneks tuli mul idee. Palusin

Jaga
Kommentaarid