Koolipsühholoog avameelselt: teismelise probleem ei ole tihti tema enda, vaid vanemate oma

Mis meie noorte hinges ja südames toimub ning kuidas neid aidata? „Kohati on peret sessioonile kaasata keeruline. Kui vanemad ootavad, et psühholoog teeks lapse korda, ei tekigi neil endil mingit vajadust oma käitumist muuta,“ tunnistab koolipsühholoogina töötav ning pereterapeudi väljaõpet läbiv Olle Selliov.

Peale selle, et olete koolipsühholoog, läbite ka pereterapeudi väljaõpet. Kuidas need kaks suunda üksteist täiendavad ning mis on peamine, mida on pereteraapia õppimine teile kui koolilastega töötavale psühholoogile juurde andnud?

Pereteraapia väljaõpe on mõjutanud minu tööd koolipsühholoogina väga palju. Peamine erinevus on see, et nüüdseks ma üldjuhul väldin teismelistega individuaalset tööd, selle asemel kaasan koostööprotsessi ka perekonna, eelkõige vanemad.

Esiteks kuna probleemid, millega teismeline minu või mu kolleegide juurde jõuab, ei ole enamasti tekkinud kusagilt taevast või vaakumist, vaid on peaaegu alati seotud peresuhetega. Selleks, et need vastastikused mõjud saaksid nähtavale tulla, on oluline, et ka vanemad