Plaanid lapsele oma uut kaaslast tutvustada? Psühholoogi nõuanded mida teha ja mida mitte, et olukord lapsele kergemaks muuta
Lapse ja uue kaaslase üksteisele tutvustamine on miski, millesse ei tasu suhtuda kergekäeliselt. Aga millal seda teha? Kas ja kuidas last ette valmistada? Kas tutvustada kaaslast esialgu kui sõpra ja minna sealt edasi või rääkida lapsele kohe nagu asjad on? Nende küsimustega maadleb ka meile lugejakirja saatnud ema. Nõu annab psühholoog Delia Randmäe.
Lugeja küsib
„Läksin aasta aega tagasi oma elukaaslasest ja lapse isast lahku. Meil on viieaastane tütar, kelle hooldusõigust jagame. Tänu lühikesele vahemaale elab laps poole ajast minuga, poole isaga. Mõned kuud tagasi tekkis mul uus kaaslane. Olen siiani vältinud temast lapsele rääkimist. Kartsin, et äkki tekitab see temas trotsi või pole ta selleks uudiseks valmis. Praeguseks on suhe üsna tõsine ja tunnen nagu valetaksin või varjaksin midagi lapse eest, kui pole kaaslasest talle rääkinud. Ehk siis oleks ilmselt viimane aeg last ja kaaslast omavahel tutvustada. Aga kuidas seda teha? Praegu mõtlen, et äkki oleks ammu pidanud seda tegema. Kas ma peaks kaaslasega lapse nähes distantsi hoidma või pigem kohe välja näitama ka kehakeelega, et ta mulle oluline on? Kuidas ma teda üldse nimetama peaks? Ütlengi lapsele, et see on emme uus kaaslane? Kas see ei või temas tekitada hirmu, et keegi proovib ta isa asendada? Poleks arvanud, et selline asi võib nii keeruline olla. Ma ju tahan, et neil tekiks omavahel tugev side ja laps mõistaks tema olulisust mulle. Aga kuidas teha seda nii, et laps ei ehmuks?“
Vastab Delia Randmäe, psühholoog ja loovterapeut, Nõustamiskoda Olemiseilu