Taavi Eilat: kui mu pojal on roosa kombekas seljas, kiidavad võõrad, et ta on ilus tüdruk. Kas värvid on tõesti soopõhised?

Jalutan helesinise käruga mööda Tallinna tänavaid, pruunis vihmajopes rõõmus laps kärus istumas ning vastutulijatele naeratamas ja lehvitamas. Mitmed möödujad on tema heatujulisusest rõõmustatud ja vastavad kommentaariga: „Kui tore poiss!“ Tütar Hõbe ei saa aru, mis läks valesti.

Ega see üksikjuhtumina mindki kõiguta ja kedagi korrigeerima ma ei hakka, aga ikka üllatab, kuidas värvid on omandanud soo tunnused. Teate küll: roosa on tüdruk ja sinine poiss.

Meie saime oma helesinise käru hea raha eest sõpradelt, kellel see üle jäi, ja see pruun jope tundus Hõbele palju sobivam kui mis tahes teist värvi kehakate.

Tõele au andes oleme tütrele ostnud palju rohkem riideid lasteosakonna poistesektsioonist ja seda puhtalt põhjusel, et seal on palju enam vahvaid värvilisi riideid, mis on Annika ja minu meelest kordi lustakamad ja sobilikumad meie lapsele, tema ise­loomule. Tundub siiski kummaline, et ühele soole ongi mingis eas vaid sellised valikud. Või veel enam – kas valik on nii ahtake vaid kuni teatud vanuseni? Ma pole täheldanud, et Kelly Sildaru, Kaja Kallas või Anne Veski käiks siiani ainult roosas