Kolmandikul Peahea nõustamisele pöördunud noortel on mõnikord suitsiidimõtteid ning 15%-l on sagedaseid või pidevaid suitsiidmõtteid.

Suur roll abi saamisel on last ümbritsevatel täiskasvanutel

„Vaimse tervise raskuste korral on sageli ise keeruline aru saada, et teistmoodi mõtted ja käitumine võivad tuleneda vaimse tervise probleemidest või tuntakse häbi ning süüdistatakse ennast oma enesetunde pärast. See on takistavaks teguriks vaimse tervise abi otsimisel,“ selgitas Andreas Holst ning lisas „Laste ja noorte vaimse tervise raskuste märkamisel ja vajaliku abini suunamisel on suur roll neid ümbritsevatel täiskasvanutel: lapsevanemad, õpetajad, treenerid. Toetav ja julgustav vestlus võib anda noorele tõuke vaimse tervise abi otsimiseks.“

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku näitajatest selgub, et nõustamisel käinud noorte depressiooni ja ärevuse indikaatorid on oluliselt paranenud võrreldes näitajatega enne nõustamist. 91% noortest tundsid, et neid mõisteti nõustamisel ja enam kui pooled noortest pidasid nõustamisteenuse juures kõige tähtsamaks võimalust vestelda ja saada emotsionaalset tuge, 25% pidas kõige tähtsamaks eneseabi oskuste omandamist.

Peahea nõustamine on suunatud 12–26-aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme. Näiteks alaväärsustunne ja madal enesehinnang, meeleolu alanemine ja kõikumine, ärevus, keskendumisraskused, motivatsioonipuudus. Nõustamine on noortele tasuta ning nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti https://noustamine.peaasi.ee/noored

Jaga
Kommentaarid