Omaste­hooldus paneb pered proovile. „Saan ema hooldamise tõttu tööl käia vaid päeva nädalas. Riigipoolne abi on kasin“

„Piisaks, kui saaksin ühe vaba päeva nädalas. Kui keegi tuleks ja oleks emaga seitse--kaheksa tundi järjest. Saaksin minna lapsega kohvikusse või mänguväljakule,“ kurdab oma ema kodus hooldav Mai. Kahjuks riik omaste-hooldajatele puhkust ei paku.

Omastehooldajaks nimetatakse ametlikult inimest, kes hooldab oma lähedast täiskoormusega ja saab omavalitsusest vastavat toetust. Keskeltläbi jääb see summa 30–120 euro vahele kuus.

Mai töötab osalise koormusega õpetajana. Ta armastab oma tööd, kuid hoolduskoormus lubab tal oma õpilastega kohtuda vaid ühel päeval nädalas. Mai elab koos abikaasa Maariuse, viie­aastase poja Mattiase ja 62aastase ema Luulega (avapildil).

Kolm aastat tagasi tabas Luulet insult, pärast mida tervis ja toime­tulek tunduvalt halvenesid. Haiglast koju naastes jäi naine elama maja alumisele korrusele, kuid kuna üks kehapool oli jäänud väga nõrgaks, oli kukkumisoht suur ning ta vajas abi igapäevatoimingutes. Nõnda sai tütrest ema ametlik hooldaja.

Möödunud aasta lõpus halvenes ema tervis märgatavalt ja Mai sai aru, et veedab rohkem aega päevast ema eest hoolitsedes kui teiste pere­liikmetega koos olles. „Poeg ja mees tundsid minust puudust, kuna olin kogu aeg alumisel korrusel. Mul tekkis tunne, nagu oleksin lõhki rebitud