Arvasin, et mu laps on pirtsakas, aga tal on hoopis tekstuuritundlikkus. Ema: ka tükid moosi sees võisid lapse oksele ajada

„Äkki sobis mu muidu hea isuga lapsele söömiseks vaid paljas riis, makaronid ja tatar. Liha ja juurviljad jäid lootusetult puutumata ning pudrul oleval moosil ei tohtinud sees olla ühtki tükki,“ kirjeldab Elina poja tekstuuritundlikkuse algust. Kas sellele on ravi?

Elina poeg Marc (3) oli beebina ja lisatoiduga alustamise ajal väga hea sööja. Ta sõi kõiki juurvilju, liha, erinevaid putrusid ja muud, mida kodus vanemad või lastehoius õpetajad talle pakkusid. Kuni äkki teise ja kolmanda eluaasta vahel hakkas poeg toitu väga valima.

Kui Elina proovis Marcile pakkuda mõnd moosiga putru või kartulile näiteks hakklihakastet tõsta, ütles poiss otsustavalt, et ei taha seda. Järgnes paaniline röökimine.

„Alguses arvasin, et ta pirtsutab niisama,“ meenutab ema. „Tegin pajatoidu. Marc pani suvikõrvitsa suhu ja hakkas öökima,“ meenutab ema. „Siis taipasin, et ta päriselt ei suudagi süüa mingeid asju, see pole pirtsakus.“

Kord sai Elina kõne lasteaiast, et Marc oksendab